Tallinnas Very Thai restorani pidav soomlane Marcus Groth on tõsises mures. Mitte üksnes oma restorani, vaid kogu Tallinna restoranimaastiku pärast: kuidas küll see aasta üle elada, eriti kui koroonakriis sügisel tagasi peaks tulema.

Koroonakriis on pannud restoranid sõltuma kullerfirmadest. Nimelt panid paljud toitlustuskohad vahepeal uksed üldse kinni, kes aga kaasa müüsid, tegid seda valdavalt kullerite vahendusel.

Tallinna toitlustusturgu valitseb Wolt. Nemad võtavad ka Boltiga kõrvu turu suurimat vahendustasu, toitlustajate sõnul 20-30 protsenti, sõltuvalt lepingust. Kui teiste vahendajatega õnnestus restoranidel kulude optimeerimiseks vahendustasu üle läbirääkimisi pidada, siis Wolt oli täiesti jäik ja läbirääkimisi nendega pidada ei õnnestunud, kinnitab mitu toidukoha pidajat.

Grothi restorani käive vähenes eriolukorra ajal 40 protsenti, sest tema jättis uksed lahti. Ent samasugust sügist ta enam üle ei elaks. Ta leiab, et kehvas olukorras peaksid kõik olema koos ja üksteist toetama, mitte näha kriisis võimalust kedagi oma vahetegevusega koomasse kurnata.

"Restoranidele on praegu keeruline aeg. Ka parimatel aegadel pole restorani pidamine lihtne, aga praegu on veel keerulisem. Praegu sõltume kullerteenusest aina enam, see on meile ellujäämise küsimus. Kui nende tingimused meid ei toeta, siis on paljudel lips läbi," ütleb Groth.

Tema hinnangul on suuremate kullerfirmade vahendustasud proportsioonist väljas.

"Väga oluline on saata klientidele sõnum: nad ei tea, et kui nad kasutavad Wolti, siis me peame kogu oma kasumi ära maksma. Inimene arvab, et maksab ise selle kojukandeteenuse täielikult kinni, tegelikult aga maksab restoran igale tellimusele meeletult peale," ütleb Groth.

Ta ise on Woltilt kaks korda teenuse hinna alandamist palunud. Mõlemal korral tulutult. Esimesel korral tõi vahendaja põhjenduseks kaasnenud lisakulusid desinfektsioonivahendite tõttu, teisel korral aga asjaolu, et neil töötab nii palju inimesi, mistõttu pole võimalik vastu tulla.

"Nad ei olnud üldse valmis läbi rääkima," tõdeb Groth. "Kõik teised on hindu alandanud: meie üürileandja, taksoteenuse pakkuja jt. Kõik on vastu tulnud, et üksteist toetada, ainult mitte kullerfirma."

Seetõttu lõi Groth nädala alguses Facebooki suletud grupi, kuhu hakkas kokku kutsuma kullerteenust kasutavaid restorane, et seljad kokku panna. Täpsemat strateegiat pole ta valmis enne avaldama, kui kokku on saadud vähemalt sada restorani, kes on valmis ühisaktsiooniks, kuid ta kinnitab, et tegutsema asutakse põhimõttel "ühtsuses peitub jõud" ning nende algatusest saab alguse suur muutus turul. Esimese kolme päevaga on tema käivitatud algatusega liitunud juba umbes 80 toitlustuskohta, mistap pole tal kahtlust, et sada ennast päästa soovivat restorani kiiresti kokku saadakse.

Groth rõhutab, et ta ei tegutse kellegi vastu, vaid positiivse lahenduse poolt.

"Eesmärk on välja tulla positiivse plaaniga. Restoranid peavad seljad kokku panema, siis saame oma reegleid dikteerida ja ise oma äri eest vastutada. Tahan, et 300 suurepärast restorani jääks alles," ütleb ta.

Just nii palju on toitlustuskohti, kes kasutavad tema sõnul vahendusteenust. See tähendab, et suurim vahendaja võib kaotada koguni kolmandiku oma klientuurist - või partneritest, nagu Wolt neid ise nimetab -, juhul kui nad näiteks Wolti vahendusteenusest loobuvad.

Groth kinnitab siiski, et uut vahendusfirmat sündimas ei ole - neid on juba niigi palju. Pigem tuleb teha koostööd olemasolevatega parema tulemuse nimel.

Ehkki kullerfirmasid on juba üksjagu, tuleb neid endiselt ka juurde. Näiteks on uus tulija turul Nosi, mida ka Groth katsetab. Ta kiidab, et uus vahendaja küsib vahendustasuna viis protsenti käibest, ja seda peabki ta õiglaseks suurusjärguks. Kui vähemalt sada restorani koostööd teeb, on tema hinnangul võimalik vahendajatele öelda: vahendustasu maksame viis protsenti, mitte rohkem, ja vahendajad peavad sellega arvestama.

Lisaks vahendusteenusele soovivad toitlustuskohad aga juhatada kliente otse nendeni.

"Võtke ühendust restoraniga ja küsige neilt otse, kuidas nad eelistaksid, et te telliksite toidu koju!" kutsub ta üles. "Ka restorani kodulehe kaudu saab sageli koju tellida."

Kuigi Very Thai pole kõige hullemas seisus, tegutseb Groth ikkagi ka nende nimel, kel kriisis kehvemini läinud. Miks ta seda teeb?

"Raskel ajal saad teada, kes on su sõber. Olen vana punkar, ma armastan selliseid asju teha - võtta rikastelt ja anda vaestele. Kui võitled õige asja eest, ei saa sa kunagi kaotada - sa kas võidad või õpid," muheleb ta Nelson Mandelat tsiteerides.

Wolt: kulud on suured

Wolti tegevjuht Liis Ristal väidab oma kirjalikus kommentaaris, et viimased kuud ei ole palju kojuveoteenuse hinnaalanduse päringuid toonud. Ta jätab vastamata kas kellelegi on selles soovis siiski ka vastu tuldud.

"Restoranide abistamiseks näeme parima võimalusena neile lisaklientide ja käibe toomist. Keskmiselt kuus Woltiga tehtud lisatellimust päevas annab restoranile samasuguse rahalise süsti, kui see, kui vähendaksime vahendustasu poole võrra. Täiendavateks tellimusteks teeme omalt poolt restoranidele reklaami, langetasime klientide jaoks kojuveo hinda ja suurendasime kojuveo ala," loetleb Ristal.

Ta lisab, et vahendustasud pole Wolti kasum.

"Vahendustasudest maksame kullerite töötasu koos tööjõumaksudega. Kulleritele lisaks katame vahendustasuga eestikeelsele klienditoe ja arenduskulu, et hoida rakendus töökorras ja lisada uusi võimalusi ning muud tegevuskulud," kirjutab Ristal.

Ta tunnistab, et restoraniklientuurist kolmandiku kaotamine avaldaks Woltile märgatavat mõju.

"Igale ettevõttele on märgatav mõju, kui osa klientuurist peaks teenustest loobuma. Me püüame tegutseda jätkusuutlikult, pakkudes kullerpartneritele väärikat teenistust, restoranipartneritele lisasissetulekut ja klientidele taskukohast teenustasu. Tänase ärimudeliga pole Wolti grupp tervikuna veel kasumlik," ütleb Ristal.