"Meil on olnud palju võimalusi valida ka teistsugune tee, kuid me pole tahtnud ülevõtmispakkumisi võtta, sest näeme, millist iseseisvat ettevõtet on võimalik Woltist üles ehitada," ütles Wolti tegevjuht Miki Kuusi ajalehele Helsingin Sanomat. "Võib-olla isegi selline, mis lähiaastatel börsil noteeritakse," lisas ta.

Ehkki maailmas on näha toidukulleriteenust pakkuvate ettevõtete konsolideerumist, usub Wolt, et suudab jätkata iseseisva ettevõttena ja isegi laiendada oma tegevust uutesse valdkondadesse. Seda ütles ka Kuusi, kinnitades, et ettevõte ei ole müügis.

Näiteks on ettevõte ühinenud toidukaubandusega.

Hiljuti Aalto ülikoolis platvormettevõtluse mõjust jaekaubandusele väitekirja kirjutanud teadlane Mikko Hänninen ütles lehele, et Wolti tuleviku jaoks on huvitav küsimus, kuidas plaanivad globaalsed tehnoloogiahiiglased Euroopas laieneda. Üks võimalus on, et üks suurematest konkurentidest ostaks Wolti ettevõtte.

Hänninen peab seda isegi tõenäoliseks. Üks põhjus on see, et kuigi Wolt on kasvuks kokku kogunud tublisti üle saja miljoni euro, tulevad suured tehnoloogiahiiglased mingil hetkel turule miljarditega. See tähendab, et suured saavad osta selliseid oskusi, mis neil puuduvad.

"Wolt on käitunud mõistlikult, keskendudes tehnoloogiale ja minnes ainulaadsetele turgudele. Samal ajal on neil suured turunduskulud ja on raske aru saada, et ettevõte võiks pika aja jooksul kasvada praeguse ärimudeli abil, mis on suuresti kahjumlik," tõdes Hänninen.

Hännineni sõnul on ettevõttel palju tugevusi: tehnoloogiline oskusteave on kõrgel tasemel ning ettevõtte rakendust on uutel turgudel lihtne tutvustada. Woltil on tugev positsioon ka Ida-Euroopas, kus ta on kasvanud paljude konkurentide ees. Lisaks on ettevõte laienenud ka näiteks Jaapani turule.

Hänninen peab Wolti üheks potentsiaalseks ostjaks näiteks Uberit.

Sõiduteenusi pakkuvale Uberile kuulub toidutranspordiettevõte nimega Uber Eats, mis kasutab samu juhte taksosõitudeks ja restoranitoidu kohaletoimetamiseks. Uber olevat tundnud huvi ka USA suurima selle valdkonna ettevõtte Grubhubi omandamise vastu, kuid jäi selle pakkumismenetluses alla algselt taanlastele kuulunud Just Eat-ile. Sama ettevõte oli veebruaris ühinenud Hollandi Takeaway.com-iga ja uus ettevõte noteeriti Londoni börsil. Grubhubi omandasi Just Eat ligi 6,5 miljardi euro eest.

Allajäämise järel teatas Uber Eats, et on teinud USA toidukullerteenust pakkuvale konkurendile Postmates 2,3 miljardi euro suuruse pakkumise. Pärast tehingu lõpuleviimist saab sellest osa Uber Eats teenusest.

Helsingin Sanomatega rääkinud eksperdid selgitasid, et kullerteenust pakkuvate ettevõtete jaoks on oluline saada võimalikult suureks, et praegused kahjumid tulevikus kasumiks pöörata.

Paljudel selle valdkonna ettevõtetel õnnestub luua küll hea tehnoloogiline lahendus, kuid piir saabub siis, kui tuleb hakata tegelema turundusega. Pelgalt tarbijate veenmisest ei piisa, raha tuleb kasutada ka autojuhtide ja restoranide meelitamiseks ning see on kallis.

Seetõttu on paljude ettevõtete jaoks ainus võimalus kiiresti kasvada või sulanduda suuremasse ettevõttesse, nagu Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on juba juhtumas.