"Rahva teenrid": uus normaalsus on see, et kõik jätkub vanaviisi
Hinnangud, et maailm ei saa kunagi enam olema samasugune, ei pea praktiliselt kunagi paika, sest inimesed tahavad ja teevad endiselt samu asju, leidsid ajakirjanikud Taavi Eilat, Huko Aasapõllu ja Neeme Korv Vikerraadio saates "Rahva teenrid".
Paari viimase päeva nakatumiste arv Eestis on olnud viimase aja kõrgeim, kuid seda ei pea ohuks ei terviseamet ega raadiostuudios olnud ajakirjanikud. Sama paistab ka Eesti linnade tänavapildist.
"Kui vaadata tänavapilti ja mis Eestis toimub, siis elu tegelikult käib ja käib sellistel tuuridel, et kui vahepeal kippusime arutlema, et milline uus normaalsus tuleb ja mida inimesed tahavad, siis näeme kindlasti ühte asja: inimesed tahavad elada ja tegutseda, ja seda näitasid kasvõi liiklusummikud, mis Tallinnas tekkisid tipptunnil vanas tavapärases rütmis," rääkis Korv.
Aaspõllu nentis, et kui ta kuuleb kedagi rääkimas, et maailm ei saa enam kunagi olema samasugune, siis võtab ta seda reservatsiooniga.
"Inimesed tahavad, et maailm oleks endine; inimesed tahavad elavad nagu alati. Kui mõtleme suuremate asjade peale, näiteks 9/11, siis kõik ütlesid, et lennundus ei ole enam kunagi sama. See ei olnud sama võib-olla mõni kuu, siis kõik taastus. Tõsi, kergete nüanssidega – siiamaani peame läbima tohutuid kadalippe, et lennuki peale saada, aga sisuliselt ei ole midagi muutunud," lausus Aaspõllu.
Viirustega kooselamine saab olema paratamatu, ja see on olnud nii kogu aeg, ütles Korv. "Kui nii võtta, siis me oleme Eestis harjunud sarnaste asjadega – mina tean, mida tähendab saartel borrelioos. Aastaid räägitakse, et kuskil Tšehhis või Ameerikas töötatakse välja vaktsiini, seda siiani ei ole. Teise puugihaiguse, entsefaliidi puhul vaktsiin on olemas, aga borrelioosiga on nii, et ostame poest puugipildiga mürki ja pihustame seda jalgade peale ja loodame, et sellest on tolku. Aga igal aastal diagnoositakse Eestis sadu selle väga ohtliku haiguse juhtumeid," rääkis Korv.
Aaspõllu sõnul ei tähenda mõningane nakkusjuhtumite kasv ja juhtum Jõelähtme vallas asuvas ettevõttes, et nüüd peaksid inimesed taas kodudesse varjuma ja töölkäimise lõpetama.
"Täna meil on üks juhtum, kus töökollektiivis on viirus hakanud levima. Ega see haigus kuhugi ei kao, tuleb teine, kolmas, kuues näide. Meil on vaja jätkata töölkäimist. Me ei saa päris lõputult jääda koju ja teha kaugtööd, sest on palju asju, mida on ühiskonnal vaja," nentis Aaspõllu.
Samas ei ole kõik nii julged nagu eestlased. Eilat tõi esmalt näite Kuressaarest, kus tema sõnul on üllatuslikult vabameelne käitumine, arvestades, et Saaremaal oli Eesti suurim nakkuspuhang. "Ma olin Kuressaares ja olin pehmelt öeldes üllatunud, et seal, kus oli suur kolle, ei ole maske, ei ole desovahendeid osas poodides. Võetaks küllaltki vabalt ja kergelt," märkis ta.
Hoopis teine on tema sõnul aga olukord lõunanaabrite juures. "Olles käinud ka Riias, siis Riias on olukord sootuks karmim. Kui lähed restorani, lähed kahekesi, ja ukse peal kohe üritatakse selgeks teha, kas oled perekond või ei ole perekond. Vastavalt saadetakse ka ukse pealt tagasi. Ja linnapildis on näha ainult eestlasi, nagu me oleme Tallinna vanalinnas harjunud nägema soomlasi," rääkis Eilat.
Toimetaja: Marko Tooming