Valitsus andis korralduse kiirtestid kasutusele võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pixabay

Alates esmaspäevast saavad Eesti elanikud Tallinna lennujaamas ja sadamas kontrollida, kas nad on koroonaviiruse läbi põdenud. Kuigi arstid ega terviseamet ei pea kiirteste vajalikuks, andis valitsus ametile korralduse testimisega alustada. 50 000 testi kinkisid riigile ärimehed Tarvi Olbrei, Alari Aho ning Parvel Pruunsild.

Esmaspäevast saavad laeva peale minejad või sealt tulijad kontrollida, kas nad on juba koroona läbi põdenud. Testi tegemine on siin Tallinna sadamas vabatahtlik.

Sadamas ja lennujaamas kasutatavad antikehade kiirtestide üks kinkijates on ettevõtja Parvel Pruunsild, kes on Isamaa erakonna suurtoetaja. Kuigi tohtrid ja terviseamet ei pidanud nende tegemist põhjendatuks, andis valitsus terviseametile nädal aega tagasi korralduse need ikkagi kasutusele võtta.

Tallinna kiirabi välijuht Taavet Reimersi sõnul otsitakse testidega kehasid. "See tähendab maakeeli, et me saame kontrollida, kas te olete COVID-19 viiruse läbi põdenud või mitte," selgitas ta.

Kiirtestidega mõõdetakse kahte tüüpi antikehi. IgG antikehad tekivad alles kolm nädalat pärast haigestumist, IgM antikehad kaheksandal päeval pärast sümptomite tekkimist.

Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova ütles, et kui testi tulemusel avastatakse IgM antikehad, siis antakse inimesele soovitus teha kontrolltest laboris. "Kas nina-neelu kaapeproov, teha molekulaarmeetodiga või teha antikehatest veeniverest, aga laboris ikkagi," lausus Tomasova.

Laboriarstid seadsid juba aprillis kiirtestide vajalikkuse kahtluse alla ning Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi juhataja Marge Küti sõnul pole seni olnud põhjust seisukoha muutmiseks.

"See viirus reeglina ei paikne üldse veres, vaid eeskätt hingamisteedes ja võib olla ka äärmisel juhul uriinis ja väljaheites, aga verest viirust me otseselt ei määra, verest määratakse ainult antikeha. Nii et see test ei vasta ka sellisele küsimusele, kas teil on hetkel see viirus küljes või mitte," lausus Kütt. Arsti sõnul ei saa ta nö testi sisse vaadata, et näha kas tulemus on kvaliteetne või mitte.

Kasutusele võetud kiirtestide täpsus on 80 protsenti, doktor Küti sõnul on arvukate valevastuste hulk kiirtestide puhul tavapärane ja see on ka põhjus, miks neid haiglates ei kasutata.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar märkis, et hädavajalikud kiirtestid pole. "Tõenäoliselt seal on mingid kohad, kus me saa,e neid teste ära kasutada. Minul on väga halb tunne, kui need testid lihtsalt ära visatakse, et nii halvad need testid ei ole," lausus Lutsar.

Lutsari sõnul on testid ennekõike mõeldud koroona sümptomitega läbi põdenutele.

Esmaspäeval tehti sadamas ja lennujaamas kokku 150 testi ja ühtegi koroonapositiivset tulemust ei olnud.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: