Prokuratuur kahtlustab Olof Palme mõrvas 20 aasta eest surnud "Skandia-meest" ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1591775100000 | amCalendar}}

Rootsi kunagise peaministri Olof Palme tapmises on alust kahtlustada Stig Engströmi, kes on juurdluses tuntud ka "Skandia-mehena", ent kuna ta on juba 20 aastat surnud, siis menetlust alustada ei saa, ütles juurdlust juhtiv prokurör Krister Petersson kolmapäeval Stockholmis peetud pressikonverentsil.

"See isik on Stig Engström," ütles Petersson pressikonverentsil. "Kuna isik on surnud, ei saa ma talle süüdistust esitada ja olen otsustanud uurimise lõpetada," lisas ta.

Engström (26.02.1934 – 26.06.2000) oli rootslasest graafiline disainer, kes oli 1986. aasta 28. veebruaril tapetud Palme surma ajal mõrvapaiga lähedal. Rootsi politsei käsitles teda alguses tunnistajana, kuid hiljem ka kahtlustatavana. Talle kui võimalikule tapjale on viidanud ka kirjanikud Lars Larsson ja Thomas Pettersson, vahendas Wikipeedia.

Engström sai hüüdnime Skandia-mees (rootsi keeles Skandiamannen), kuna ta tuli tapmiskohale lähedalasuvast Skandia kindlustuskompanii peakorterist, kus ta töötas.

Engström olevat sel reede õhtul kaua tööl olnud ja lahkunud büroohoonest kella 23.20 paiku, mis ajaliselt sobiks Palme mõrvahetkega, räägiti pressikonverentsil. Samuti olevat ta sõjaväes käinud mehena suuteline relva käsitlema, lisati samas.

Engström kuulati üle tunnistajana, kuid tapmises teda ei kahtlustatud, ehkki tema ütlustes sündmuspaigal juhtunust oli palju vasturääkivusi. Ta rääkis näiteks, et püüdis maas lamavat Palmet aidata, teised kohalviibinud aga eitasid seda.

Tema surma järel kirjutas Rootsi meedia, et see võis olla enesetapp.

Uurivad ajakirjanikud avaldasid 2018. aastal raamatu, milles tõid avalikkuse ette rea seni suurema tähelepanuta jäänud asitõendeid nagu näiteks ajatemplid sellest, millal Engström oma büroost lahkus. Väidetavalt oli ta hoonest väljunud varem kui ta politseile ütles, millega tal olevat jäänud piisavalt aega kuritöö toime panemiseks.

Prokurör Petersson ei avaldanud kolmapäeval mingeid uusi läbimurdeid uurimises ning tema sõnul ei ole ka mingeid uusi tehnilisi asitõendeid. Peterssoni sõnul oleks tal piisavalt tõendeid Engströmi vahistamiseks, kuid ilma täiendavate süütõenditeta, mida aga pole enam võimalik saada, ei piisaks selleks tema süüdimõistmiseks.

Palme poeg Marten, kes tapmise hetkel samuti koos vanematega oli, ütles, et ka tema usub, et Engström on mõrvar, kuid "kahjuks pole selleks piisavalt otsustavaid tõendeid".  

Relva pole leitud

Ajakirjanduses enne kolmapäevast pressikonverentsi levinud kõmu Palme tapmiseks kasutatud relva leidmisest ei vastanud siiski tõele. Juurdlust juhtinud Hans Melander ütles, et tõenäoliselt kasutas mõrvar revolvrit.

Juurdluse vältel on tehtud proovitulistamisi 788 relvast, kuid ühtegi neist ei ole Melanderi sõnul saanud seostada kahe mõrvapaigalt leitud kuuliga.

Palme tapeti 28. veebruari õhtul 1986 Stockholmi kesklinnas, kui ta õhtul koos naise Lisbetiga kinost kodu poole jalutas. Ta oli oma ihukaitsjad selleks õhtuks vabaks lasknud. Tänini tundmatuks jäänud isik tulistas Palmet selga ja põgenes, jättes 59-aastase peaministri tänavale vereloiku.

Rootsi võimud on küsitlenud juhtumiga seoses rohkem kui 10 000 inimest ning mõrvaga on levinud rohkelt kuulujutte ja vandenõuteooriaid nagu näiteks USA Luure Keskagentuuri (CIA), kurdi separatistide või Lõuna-Aafrika Vabariigi eriteenistuste osalusest.

Aastate jooksul on üle 130 inimese end Palme tapjaks väitnud, ja juhtumit puudutavad toimikuid on riiulitel 250 meetri jagu.

1989. aasta juulis mõisteti tapmises süüdi pisikurjategija Christer Pettersson, kelle Palme lesk arvas ära tundvat. Ta vabastati mõni kuu hiljem, sest apellatsioonikohus leidis, et Lisbet Palme tunnistus ei vasta tehnilistele nõuetele.

Pettersson suri 2004. aastal, Palme lesk 2018. aastal.

Sotsiaaldemokraat Palme oli Rootsi peaminister aastatel 1969-1976 ja hiljem 1982-1986. Mõnede väitel pani ta aluse tänapäeva Rootsi ühiskonnale, tema konservatiivsed kriitikud aga taunisid tema antikoloniaalseid ja USA-vastaseid vaateid.

Prokurör Petersson võttis uurimise üle 2017. aastal.

Uurimise oleks võinud lõpetada juba 2011. aastal, kui raske isikuvastane kuritegu oleks Rootsi toonaste seaduste järgi aegunud. Aasta varem vastu võetud seadusmuudatus võimaldas aga juurdlust jätkata.

Palme-rühma uurijad on saanud vihjeid tänaseni pidevalt.

Palme juhtum on olnud Rootsi ajaloo suurim ja kalleim mõrvajuurdlus, millele ainuüksi politsei on kulutanud 600 miljonit krooni ehk ligi 58 miljonit eurot.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Reuters, BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: