"Kokku lepitud positsioon on meie erakonna jaoks päris raske kompromiss ja taganemisruumi siin praktiliselt pole, seda teab ka Jüri Ratas. Meil pole hiljem valitsuses ja riigikogu saalis võimalik toetada tulemust, mis lõppkokkuvõttes ei võta meie muresid arvesse," kirjutas Helme sotsiaalmeedias.

Helme tõdes, et valitsus sai siiski ilma suurema tülita ühispositsiooni kujundatud, võttes seejuures arvesse ka EKRE arvamuse.

Helme sõnul on valitsuse seisukohtades tõstatatud üles päästeplaani vastuolu aluslepingutega ning nõue, et tuleb teha sõltumatu juriidiline analüüs.

"On selgelt ja mitmes kohas tõmmatud maha rasvane punane joon, et ühine maksupoliitika või maksude ühehäälsuse kadumine ei ole vastuvõetav. On toodud ära meie nõue, et koos kuluotsuste tegemisega tuleb ka kokku leppida kuidas toimub tagasimaksmine. On ära fikseeritud, et silmamoondus, nagu oleks Euroopa Liidu võlg kuidagi lahutatav liikmesriikide võlast, ei ole vastuvõetav. Soovime vaadata üle liikmesriikide eelarvereeglid olukorras, kus EL enda eelarvereeglid on sisuliselt reegliteta - see on väga tähtis. Nii nagu ka see, et kui asi on mitme läbirääkimisvooru järel uue kuju saanud, siis lõppotsuse peab tegema riigikogu suur saal," rääkis Helme.

Helme märkis, et liikmesriikide omavahelised vastuolud ühislaenu küsimuses on ülisuured. "Komisjoni esitatud plaan võib vabalt üldse jääda ainult ettepanekuks või saada läbirääkimiste käigus hoopis teise kuju. Sellises olukorras ei olnud meil sugugi vaja, et valitsuse positsioon oleks ilma pikema jututa lihtsalt ei - see ei oleks olnud saavutatav koalitsiooni sees ega oleks olnud ka kuigi toimiv positsioon Brüsselis," sõnas Helme.

"Küll aga peame tagama, et maksusuveräänsus ja eelarvesuveräänsus säilivad, et me ei võta enda kanda teiste võlgasid ja et lõpptulemuses oleks demokraatlik ning legitiimne. Praegu me alles alustasime selle eest võitlust," lisas rahandusminister veel.