Euroopa Parlamendi liige Andrus Ansip sõnas, et tema usaldab rohkem valitsust, kes toetab Euroopa Komisjoni ühislaenu ettepanekut kui rahandusminister Martin Helmet, kes abipaketi vastase sõnumiga Reutersi uudisesse pääses.

Helme laenupaketi vastasuse kohta oli Ansipilt pärinud isegi tema prantsuse keele õpetaja. Endine peaminister ei osanud öelda, miks peaks Eesti olema ühislaenu vastu, kuid leidis mitmeid põhjuseid, miks Eesti peaks olema ühislaenu poolt.

Ansip ütles, et paketti on vaja, sest eurooplased pole maailmas üksi. Ta rääkis, et Hiinas ja Ameerika Ühendriikides on juba otsustatud triljoniliste abipakettide üle, mis on suunatud majanduse elavdamisse ja uute tehnoloogiate väljatöötamisse.

"Kui me tahame ameeriklaste ja hiinlastega võistelda, siis me peame nende mängureeglid vastu võtma ja üritama ka vastata neile," ütles Ansip Vikerraadio saates "Uudis+".

Ansip ütles, et Euroopa Liidu liikmesriigid on erinevates olukordades, kuna liikmesriigid suunavad erineva koguse raha abipakettidesse. Seetõttu ei toimi ka Euroopa Liidu siseturg nii nagu peaks.

"Selline ebaühtlus Euroopa Liidus tähendab seda, et siseturg tegelikult ei toimi, nagu toimima peaks ja sellisesse ebaühtlusesse on programmeeritud väga suured pinged sisse ja need kindlasti Eesti huvides ei ole," lisas ta.

"Eesti huvides peaks olema Euroopa konkurentsivõime kasvatamine selleks, et võistelda Hiina ja Ameerika Ühendriikidega, ja teiseks: Eesti huvides peaks olema ka ise oma konkurentsivõimet Euroopas kasvatada ehk, lihtsustatult öeldes, saada võimalikult suur rahasumma sellest paketist ja sellele peaks kogu Eesti valitsuse energia praegu suunatud olema," teatas Ansip.

Ansip lisas, et Euroopa Komisjoni ühislaenu pakkumise juures on küsimus, kuidas laenu hiljem kinni maksta. Üks võimalus on tema sõnul see, et hiljem saavad EL-i liikmesriigid selle võrra vähem raha, kui nad praegu saavad rohkem raha. Tulevikus kahaneb riikide eelarvemaht selle arvelt, et laen tuleb tagasi maksta.

Eestil soovitas Ansip Euroopa komisjoni abipakette puudutavaid läbirääkimisi tõsiselt võtta. "Me peaksime nendest läbirääkimistest algusest peale väga tõsiselt osa võtma, mitte loopima deklaratsioone, et me oleme vastu, et meile see või too ei meeldi ja hoiduma eemale. Eesti on kogu aeg olnud suhteliselt edukas Euroopa Liidu vahendite saamisel ja kasutamisel, ja ma küll ei tahaks, et see meie esikoht praegu selles totras sisepoliitilise sõnumi saatmise tuhinas ära kaoks," sõnas ta.

Taavi Rõivase kommentaariga, et valitsus pole praegu keskendunud Ülemkogu rahajagamise võtmele, on Andrus Ansip nõus. Ta sõnas, et Eesti ei peaks võtma kapitulantlikku hoiakut seoses Euroopa Komisjoni abipakettide ettepanekuga ja lisas, et Eesti peaks võitlema selle eest, et ühislaenu rahajaotuse alused ja komponendid oleksid ka meile soodsad ja objektiivsed.

"Ega me ainult tekki enda poole kisu, me tahaksime, et kogu see jaotus oleks läbipaistev ja õiglane kõigi jaoks," ütles ta.