Poolamets: Euroopa ei tohi meilt maksusuveräänsust ära võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, EKRE-sse kuuluv Anti Poolamets ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Euroopa Liit ei tohi oma päästepaketiga Eestilt maksusuveräänsust ära võtta.

Te olete olnud euroskeptiline. Mis ikkagi juhtus, et EKRE asus toetama Euroopa päästepaketti, mis põhineb solidaarsuse kokkulepel?

EKRE-l on siin väga oluline roll. Sinna juurde tulid 13 punkti ehk kuraditosin nagu me ütleme, millega me paneme klauslid, tingimused, millega välja minnakse. Need on väga olulised punktid, need kaitsevad maksusuveräänsust. Me rõhutame, et Euroopa ei tohi meilt maksusuveräänsust ära võtta. Ja laiemas laastus seal sõnumites on see, et täiendava föderaliseerumisega Euroopa Liidu suunal me ei ole nõus ja ei luba seda.

Kas võib siis öelda, et te saite sellise kokkuleppe, et EKRE on valmis selles valitsuses jätkama?

Me ei loobunud sellistest asjadest, mis sunniks meid lahkuma. Meil on oma piir, meil on oma punased jooned. Kas või seesama, mitu korda räägitud maksusuveräänsus, mida ei tohi Eestilt võtta, sest Euroopa Liit ja Euroopa Komisjon on tihtipeale kõndinud noatera peal. Näiteks ESM-iga seoses, mis oli tunduvalt föderalistlikum otsus, aga mis suruti läbi ja kus me pidime maksma reaalset raha selleks, et end pankrotti laenanud riigid välja aidata. Seekord on suur erinevus ikkagi selles, et kõik on saajad ja me pankrotiriike ei hakka välja aitama eraldi ja Eesti jääb plussi vähemalt selle võtme ja plaani järgi - peaks jääma ühe miljardiga plussi.

Nii et Eestil läks hästi tegelikult?

Läbirääkimised ei ole veel läbi, aga mul on hea meel, et minnakse väga tõsise paketiga, 13 punktiga ja ma arvan, et see annab meile palju tõsisemalt võetava positsiooni kui nendel, kes ütlevad "jah" ja teevad kraapsu, nagu Eestil on tihtipeale kombeks olnud.

Mis nendes 13 punktis on kõige tähtsam, mis on nii põhimõtteliselt erinev, et võib-olla Euroopa Liidus tuleb hakata vaidlema?

Maksusuveräänsuse säilitamine, sest üleval on olnud jutud, et tulevad uued maksud, millega seda kõike hakatakse kinni maksma. See on kõige olulisem punkt, sest see on ääretult föderalistlik edasiminek, kui tulevad ühtsed Euroopa maksud peale.

Aga oluline on ka see, mida Isamaa rõhutas, et arvestuse järgselt peab võlg minema liikmesriikide võlaks. Seda ei tohi kuidagi ära peita loomingulise raamatupidamise taha, sest on ju suur erinevus, et Eesti oma võlakoormus on kaheksa protsenti SKP-st, aga Kreekal läheb 200 ligi varsti. Õnneks on pandud teatud piirid ka võlariikidele, kui palju nemad võivad sellest paketist saada.
Aga läbirääkimised ei ole läbi, nii et selle 13 punktiga, arvan, et Eestit võetakse tõsiselt.

Praegu on tore ka see, et koalitsioon ja opositsioon on kuidagi suures osas rahul asjaga?

Pigem sai täna riigikogu saalis EKRE kõvasti nahutada opositsioonilt, et me rikkuvat suhteid Euroopaga järjekordselt. Aga ma teeks vahet Euroopal ja Euroopa Liidul. Me oleme suured Euroopa sõbrad, aga me ei ole olnud föderatiivse Euroopa poolt ja sellele me ajame kindlasti sõrad vastu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: