Kuigi linna vahel ei pruugi veel märgata suviseid rattahorde, on jalgrattaõnnetusi juhtunud sel aastal kolmveerandi võrra rohkem kui mullu. Iga viies jalgrattaõnnetuses osalenu on olnud alaealine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Reede seisuga on sattunud õnnetustesse 131 ratturit ning hukkunud on kolm. Kuigi õnnetuste juhtumisel ei ole ühtset põhjust, on politsei hinnangul eriolukorra kõrval mänginud rolli ka varane kevad.

"Eriolukorra aeg, inimestel oli rohkem vaba aega, rohkem tehti sporti, rohkem liiguti jalgratastega. Ka praegusel ajal on jalgratas ikkagi populaarsem sõiduvahend, inimesed kasutavad ühistranspordi asemel jalgratast liikumiseks," rääkis PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Rattaentusiast Maario Laas sõidab juba aastaid iga päev jalgrattaga. Algatuse Eesti Rattarikkaks koordinaatorina arvab ta, et turvalise rattaliikluse tagamiseks peab iga rattur ise vastutama nii enda kui ka teiste ohutuse eest.

"Mina arvan, et ega see ohtlikumaks läinud ei ole, lihtsalt on rohkem inimesi. Samamoodi, kui te võtate täna 100 aastat tagasi, kui palju juhtus autodega õnnetusi, ja võrreldes täna, siis te näete, et need numbrid omavahel võrrelda ei kannata," ütles Laas.

Tema sõnul on üks suuremaid ohte ratturile vale rattaga valel teel liikumine.

"Ma sõidan maanteerattaga bussiraja peal, siis seal ei ole probleemi, ma liiklen umbes sama kiiresti kui buss. /.../ Samal ajal, kui ma lähen linnarattaga, mu liikumiskiirus on poole aeglasem, ilmselgelt ma sinna ei lähe, sest bussirada on niivõrd kitsas, et ma jään bussile jalgu," selgitas Laas.

Politsei andmete põhjal on sel aastal 80 protsendi rattaõnnetuste põhjustaja olnud jalgrattur ise. Maario Laas arvab, et ohutu rattaliikluse eeldus on tähelepanelikkus ja vastastikune arvestamine liiklejate vahel.