Ratas: Keskerakond võib endale tuhka pähe raputada
Peaminister Jüri Ratas ütles Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et Keskerakond hakkas kahtlase annetuse tagamaade uurimisega tegelema liiga hilja, kuid talle teadaolevalt pole selle taga midagi kriminaalset.
Ratas tunnistas, et Keskerakonna annetuse skandaali valguses peaks erakond endale tuhka pähe raputama, sest annetuse pärituolu hakati uurima liiga hilja.
"Prokuratuur on alustanud menetlust, minu meelest see on õige samm. Aga neid vahendeid, millega erakond saab kontrollida raha päritolu, tegelikult erakonnal ei ole. On ainult küsimuste ja vastuste voor, seda erakond ka tegi. Tõsi, tegime seda mitu kuud liiga hilja," ütles Ratas.
Ratase sõnul on Keskerakond suurendamas ka erakonnasisest kontrolli, et selliseid asju enam tulevikus ei juhtuks. Samas ütles erakonna esimees, et juhatus usaldab ametissejäävat peasekretär Mihhail Korbi.
EL-ilt saadavasse rahasse tuleb suhtuda konservatiivselt
Ratas ütles, et valitsus püüab olulisi otsuseid vastu võtta tugevalt läbiräägituna riigikoguga. Seega Kaja Kallase seisukoht, et Euroopa päästepaketi üle otsustamise toomine riigikogusse on valitsuse poliittehnoloogiline käik, ei pea Ratase sõnul paika.
"Tule taevas appi! Tule taevas appi!" korrutas Ratas kommentaariks Kaja Kallase avaldusele.
Küsimusele, mis saab siis, kui selgub, et taaskäivitamise kava pole kooskõlas EL-i aluslepingutega, vastas peaminister, et EL-i näol on tegemist paindliku organisatsiooniga, mis otsib alati lahendusi. Küsimuseks on kerkinud aluslepingute muutmise vajalikkus ja võimalik vastuolu põhiseadusega, ütles Ratas.
"Me oleme tellinud õigusliku hinnangu, õigusliku hinnangu on täna andnud rahandusministeerium, justiitsministeerium ja riigikantselei. Nad ütlevad, et sellega on korras, siin ei ole vastuolu," ütles Ratas ja lisas, et kindluse mõttes annavad uue õigusliku hinnangu ka erapooletud juristid ühest Eesti ülikoolist. Millisest, peaminister ei täpsustanud.
Ratas selgitas, et EL-i taastamisfondi rahastamisse tuleb suhtuda konservatiivselt ja kõik peab olema läbipaistev.
"Meie toetame tõesti sellist lähenemist, et läbi Eesti osamakse Euroopa Liitu peab see tagasimakse tulema," ütles Ratas ja lisas, et praegu on fondi loomine ainult plaan ning juttu on väga suurtest summadest. Ratase sõnul on jooksvates hindades juttu koguni 809 miljardist eurost.
EL-i õiglase ülemineku fond, mis puudutab kliimapoliitilisi seisukohti, on Ratase sõnul väga oluline. Nende läbi eraldatakse Eestile 736 miljonit eurot. Peaminister ütles, et ta toetab tugevalt rohelise tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu.
"Vesinikku peame väga jõuliselt viima ühistransporti. Kui me suudame ta viia ühistransporti, näiteks rongi- või bussiliiklusesse, siis me automaatselt tekitame turul sellise nõudluse, millega erasektor tuleb kindlati kaasa," ütles Ratas.
Lisaks rääkis Ratas ideest rajada Liivi lahte Eesti ja Läti ühine tuulepark.
Rail Balticut pooldab Ratase sõnul suurem osa eestlastest
Peaminister rõhutas Euroopa Kontrollikoja auditi valguses ka Rail Balticu vajalikkust ja toonitas, et Eesti inimesed pooldavad projekti. Ratas tõi välja, et auditis ei olnud arvestatud paljude aspektidega, näiteks osalise maanteetranspordi ülekandumisega raudteevõrku.
Ratas ütles, et Rail Balticut tuuakse välja hästi toimiva projektina, millesse on kaasatud ka Euroopa Komisjon ning selle rajamine on ka Euroopa roheleppe valguses oluline.
Maapiirkondades ei saa kedagi maha jätta
Ratase sõnul on tulevikus oluline tagada piisav infrastrukuur, et inimesed saaksid teha tööd sealt, kust nad tahavad.
"Mitte ükski varasem valitsus ei ole regionaalarengusse nii palju panustanud, seda ilmestavad tugevad omavalitsused," ütles Ratas ja lisas, et käib töö maa- ja linnapiirkondade omavahelise sidumisega. Sealjuures on Ratase sõnul oluline ka transpordivõrgu arendamine.
Ratas ütles Lihula juhtumi valguses, et kindlasti on oluline psühhiaatrilise kontrolli osakaalu suurendamine relvaloa andmisel. Samas tõi Ratas välja, et tavaline liikluspolitseinik selles oluorras palju ära teha poleks saanud, vaid oluline oli just kiirreageerijate töö, keda veel neli kuni viis aastat tagasi seal piirkonnas polnud.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve