Euroopa Kontrollikoda: Rail Baltic läheb plaanitust kallimaks ja küsitav on ka tasuvus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1592299800000 | amCalendar}}
Foto: Rail Baltica

Rail Balticu praegune projekt ei ole pikaajaliselt majanduslikult jätkusuutlik, selgub Euroopa Kontrollikoja koostatud piiriüleste megaprojektide auditist. Lisaks on projekti prognoositud maksumus kaheksa aastaga suurenenud 51 protsenti.

Kontrollikoja liige Oskar Herics ütles, et projekti kauba- ja reisijateveo võimalik maht seab ohtu Rail Balticu liini majandusliku jätkusuutlikkuse.

"Põhjuseks on asjaolu, et eeldatav reisijate arv (4,6 miljonit reisijat aastas) jääb märkimisväärselt alla meie võrdlusaluse (9 miljonit reisijat aastas) ning kõikidest meie auditeeritud raudtee-suurtaristutest elab Balti riikide liini teeninduspiirkonnas kõige vähem inimesi," ütles Herics.

Kontrollikoja auditis on märgitud, et praegu ei ole Eesti, Läti ja Leedu vahel põhja-lõuna suunalist raudtee-kaubavedu. Auditis on välja toodud, et selle toimimiseks peab raudtee suutma konkureerida maantee- ja meretranspordiga ja seetõttu tuleb luua tõhusad mitmeliigilised ühendused ja kaasnevad meetmed. Üheks näiteks on toodud teemaksude kehtestamine.

Kontrollikoja sõnul on oluline, et Balti riigid jõuaksid kokkuleppele taristu haldamise mudelis, mille tähtaeg oli 2019. aasta suvel. Ühisele kokkuleppele pole riigid siiani jõudnud.

4,65 miljardilt 7 miljardile

Auditist selgub, et projekti esialgne prognoositud maksumus oli 4,65 miljardit eurot, kuid uue ennustuse järgi on selleks seitse miljardit eurot. Praegune ametlik maksumus on aga 5,8 miljardit eurot.

Lisaks tuuakse auditis välja, et raudtee valmib ilmselt enne 2030. aastat, kuid Läti on juba teada andud nelja-aastasest viivitusest. Selle on põhjustanud projekti elluviimise hiline algus ja maa sundvõõrandamisega seotud bürokraatlikud riiklikud menetlused.

Samas selgub, et Varssavisse viiva lõigu ehitamisega ulatuks 60-minutilise sõiduajaga teeninduspiirkonna elanike arv 8,3 miljonini. Kuid ka see pole kontrollikoja hinnangul piisav, sest see jääb alla 9 miljoni piiri.

Rail Balticut ei hinda projekteerija ja komisjon kiirraudteeks, vaid tavaraudteeliiniks. Kiirraudteeks liigitatakse kontrollikoja sõnul liinid, mille kiirus on vähemalt 250 kilomeetrit tunnis, Rail Balticu rongide maksimaalne kiirus oleks aga 249 kilomeetrit tunnis.

Samas kontrollikoda siiski hindas liini kiirraudtee-investeeringuna, sest Poola territooriumil kasutatakse ühel lõigul rekonstrueeritud tavaraudteeliini. Seal loetakse liin kiirraudteeks, kui ta kiirus ületab 200 kilomeetrit tunnis. Ning Rail Balticut hakatakse kasutama kombineeritud liinina, mille ehituskulud on kontrollikoja sõnul tavaliselt suuremad kui ainult reisijateveoks mõeldud liinil.

MKM: järeldused auditis on kohati tehtud valedel alustel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas ütles, et kontrollikoja audit on aegunud ning arvestatud ei ole reaalse kaubaveo ega kohalike peatustega.

Kuninga sõnul aitaks Rail Baltic vähendada veokite arvu Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel, kus liigub iga päev ca 8500 autot ning seal juhtub ka palju liiklusõnnetusi.

"Kauba- ja reisijateveo liikumine maanteelt raudteele vähendab hüppeliselt sõidukite arvu teedel ning säästab igal aastal inimelusid. Sellega paraku audit ei ole arvestanud," ütles Kuningas.

Kuninga sõnul kattuvad osad punktid ka suuresti Balti riikide auditi tulemustega.

"Rail Balticust saab majanduslik koridor, mida hakkab läbima nii Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja paljude teiste riikide kaup ja inimesed. Raudtee ühendab meid otse Euroopa südamega ning avab Balti riikide ettevõtete ja inimeste jaoks uusi võimalusi," ütles Kuningas ja lisas, et vajadust sellise liikumis- ja veovõimaluse järele näitas ka koroonakriis.

Euroopa Komisjon näeb projektis potentsiaali

Euroopa Komisjoni teatel on osa kontrollikoja väidetest Rail Balticu kohta põhjendatud, kuid mitte kõik. Komisjoni hinnangul on Rail Baltic majanduslikult jätkusuutlik, mida on näidanud ka varasemad tasuvusanalüüsid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sellel projektil on potentsiaali, et saada Balti ja Soome piirkonna uueks transpordi tuiksooneks. See panustab meie autostumise vastu võitlemise pingutustesse ja propageerib rongi kui jätkusuutlikku reisijateveo alternatiivi Baltikumis," ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Stefan De Keersmaecker.

"Ja samuti on oodata, et ka kaubaveod panustavad sellesse oluliselt, seega, jah, me usume, et meil on majanduslikult väga jätkusuutlik projekt Rail Balticu näol," lisas pressiesindaja.

 

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: