"Praeguse ettepaneku ja praeguste arvestuste kohaselt peaks Eesti osa Euroopa Liidu 750 miljardi eurose laenu tagasi maksmisel olema aastatel 2028 – 2058 kokku umbes üks miljard eurot. See teeb umbes 35 miljonit eurot aastas," ütles Ratas.

"Loomulikult saab see täpselt selgeks alles läbirääkimiste käigus, mis saavad alguse juba sel reedel. Seetõttu esitab vabariigi valitsus taaskäivitamise kava rahastamise otsuse ehk Euroopa Liidu omavahendite otsuse aasta teises pooles pärast Euroopa Liidu tasandi läbirääkimisi heakskiitmiseks riigikogule," lisas Ratas.

Ratas rääkis, et Eestile eraldatav osa suureneks selle abipaketi tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarve perioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaks toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen. "See on rohkem kui pool sellest summast, mis meil on kasutada praegusel eelarveperioodil," sõnas Ratas.

Rahandusminister Martin Helme on Euroopa Komisjoni ühislaenu ettepanekut nimetanud suureks hüppeks Euroopa Ühendriikide suunas, mis on vastuolus aluslepingutega. EKRE juht Mart Helme ei näe probleemi, kuni peetakse kinni Eesti valitsuse möödunud nädalal sõlmitud 13-punktilisest kokkuleppest.

"Me oleme selgelt öelnud, et me jälgime, kas kõik see, mis tuleb, mis kokkulepped saavutatakse, on Euroopa Komisjoni tänase mandaadi raamides ja selle raamides, mis Eesti rahvas andis referendumil 2003," rääkis Mart Helme.

"Me oleme kogu aeg Euroopa-meelsed olnud! Me oleme kogu aeg deklareerinud, et Euroopa Liit Maastrichti leppe alusel on see, mida me toetame," lisas ta, vastates "Aktuaalse kaamera" küsimusele, ega ta karda, et EKRE kaotab ühislaenu kokkuleppele heakskiitu andes osa oma identiteedist.

Kuigi ka Isamaa suhtub ühislaenu reservatsioonidega, näib, et riigikogus asi nende taha ei jää.

"Jah, me ei tahaks olla Euroopa pidurid," ütles EL-i asjade komisjoni liige Tarmo Kruusimäe (I).

"Kindlasti peame Eesti poolt jälgima, et see raha ei läheks püsikuludeks, vaid innovatsiooniks ja keskkonda, et oleks läbipaistev, deklareeritud riikide võlakoormuses," sõnas majanduskomisjoni esimees Sven Sester (I).

Riikide võlakoormust arvestab Eurostat, millele Eesti ettekirjutusi teha ei saa, ütles opositsioonisaadik, reformierakondlane Taavi Rõivas. 13-punktiline valitsuse kokkulepe koosneb Rõivase hinnangul paljuski populistlikest loosungitest. Rõivase sõnul peaks peaminister Brüsselis seisma selle eest, et toetusraha jagamisel ei lähtutaks viie aasta tagusest tööpuuduse määrast, mis on praegu jaotusvõtme osa.

"Valitsuse rõhk peaks minema sellele, et selgitada, et see valem tuleks teha mõistlikumaks, ja vähem sellele, et deklareerida selliseid asju, mille kohta EKRE saab öelda, et nad olid lõpuni selle paketi vastu," rääkis Rõivas.

"Need on olnud väga sisulised, töised ja keerulised debatid, aga me oleme suutnud leida kompromissi ja see on kõige olulisem," ütles Ratas.

Riigikogus juhtis Ratas tähelepanu ka sellele, et liikmesriikide võlakoormus on väga erinev.

"Ühelt poolt Eesti kaheksa protsenti ning teisest küljest Kreeka 177 protsenti [sisemajanduse kogutoodangust," märkis Ratas.

"Selle tulemusena on olnud erinev ka riikide suutlikus kriisile reageerida. Majanduse elavdamise ja kriisimeetmete tulemusena suureneb Euroopa Komisjoni hinnangul valitsuste võlg 95 protsendini SKP-st ning see võib majanduslanguse süvenedes veelgi kasvada," lisas peaminister.

Ratas rääkis, et selleks, et viia Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ellu, tuleb kava rahastamise perioodiks tõsta omavahendite lage ajutiselt 1,2-lt protsendilt kaheni. "Sellest 0,2 protsendipunkti on SKP languse tõttu liidu eelarve suuruse hoidmiseks ning 0,6 protsendipunkti taaskäivitamise kava jaoks. Tõstetava omavahendite lae ainus eesmärk peab olema hoida laenamisel soodsat AAA reitingut."