Mitmele Venemaa majandussektorile, sealhulgas naftaettevõtetele määratud sanktsioonid pidanuks sel kuul aeguma, kuid neid otsustati kuue kuu võrra pikendada, ütles Merkel pärast EL-i liidrite videokonverentsi.

Venemaale kehtestati Ukraina konflikti tõttu sanktsioonid pärast Malaysian Airlinesi lennu MH17 allatulistamist Ida-Ukraina kohal 2014. aastal. Alates sellest on sanktsioone iga poole aasta tagant pikendatud.

Saksamaa ja Prantsusmaa on korduvalt proovinud Venemaa ja Ukraina vahel rahu sobitada.

Ehkki mõlemad pooled saadi toetama 2015. aasta Minski lepet, on leppe täieliku jõustamisega probleeme olnud.

"Edusammud (Minski leppe asjus) ei ole sellised, mis lubaks meil soovitada Venemaale seatud sanktsioone mitte pikendada," ütles Merkel.

Alates 2014. aastast, mil puhkes relvakonflikt Venemaa toetusega Ida-Ukraina mässuliste ja valitsusvägede vahel, on hukkunud tuhandeid inimesi.

Praegune sanktsioonipikendus tuli ka vahetult pärast seda, kui eskaleerus Saksamaa ja Venemaa vaheline diplomaatiline tüli ja Saksa prokurörid Venemaad Berliinis elanud grusiini palgamõrva tellimises süüdistasid.

Merkeli valitsus ähvardas Venemaale Berliini pargis päise päeva ajal toimunud mõrva eest uued sanktsioonid kehtestada.

Kantsler on alati rõhutanud vajadust hoida Venemaaga sidet, ent viimastel nädalatel on tema toon teravnenud. Seejuures on ta väljendanud pahameelt mitme küberrünnaku pärast, mille taga oli Berliini hinnangul Moskva.

Mais avaldas Merkel, et Venemaa võttis küberrünnakutes sihikule ka tema enda, öeldes, et tal on selle kohta konkreetseid tõendeid.