Toomas Sildam: andke valitsusele punane tempel "Me usaldame eksperte" ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil
Peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil Autor/allikas: Riigikantselei

Meditsiini võtmes tuli Eesti esimese COVID-19 lainega toime. Nägime ka seda, et tervisekriisi ajal vajavad eksperdid valitsuse poliitilist usaldust teha viirusetõrjeks professionaalseid otsuseid, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.

Selle üle, millise tee valis Rootsi koroona-kriisi ajal, vaieldakse veel palju. Jättes kõrvale konkreetsed meetmed, saab öelda, et Rootsi valitsus, esiteks, andis oma tervishoiuinimestele poliitilise usalduse teha viirusetõrje valdkonna otsuseid, ja teiseks, võttis endale poliitilise vastutuse selle usalduse eest.

Nii toimubki tõenduspõhine riigivalitsemine, mille vastandit kirjeldas Eesti terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popov. Tema tähelepaneku järgi on mõne kuuga väga paljud inimesed hakanud ette kujutama, et nad teavad väga palju viirustest, teavad väga palju nakkushaigustest ja on võimelised kõigil neil teemadel vabalt diskuteerima.

Poliitilistel viroloogidel on tavaliselt lihtsad lahendused. Näiteks... Saadame meditsiiniõed piiridele inimeste temperatuuri mõõtma. (Ja keegi ei küsi: see näeb küll hea välja, aga milleks?) Isoleerime kõik nakatunud, ka kerged juhtumid, haiglatesse. (On see ikka vajalik ja mida see tähendaks haiglatele?) Kohustame kõiki inimesi kaitsemaske kandma. (Pole vaja küsida, et milleks?) Otsustame masstestimise. (Kuigi meil pole nii palju teste ja see kuivataks kokku isikukaitsevahendite napi varu.) Anname korralduse kasutada ettevõtjatelt annetuseks saadud antikehade kiirteste. (Ja ärme pööra tähelepanu perearstide seltsi, laborimeditsiini ühingu ja infektsioonihaiguste seltsi ühisavaldusele, et need testid ei ole meditsiiniliselt põhjendatud.) Jne.

Valitsus tahab otsustada ega taha otsustamist jagada. Ka siis, mil otsused puudutavad viirusekriisi ohjeldamise professionaalseid detaile.

Kui ekspertidest ametnikud, antud juhul terviseameti inimesed, poliitikutele vastu vaidlevad, et teil ei ole kõige mõistlikumad ettepanekud, tekib trots, usaldamatus, suusad lähevad risti ja paralleelseks neid enam ei pööra. Äsja sotsiaalministri Tanel Kiige ettepanekul lahkumisavalduse kirjutanud terviseameti peadirektor Merike Jürilo tunnistas, et kui kriisi juhtida päevas 16-18 tundi neli-viis kuud järjest, siis sa jaksad seda teha inimeste elu ja tervise nimel, aga sa ei jaksa pärast seda vaielda valitsusega tühistel teemadel.

Tervisekriisi senine juhtimine võiks olla üks lõppenud kevade õppetunde. Muidugi vajab Eesti koroona-viiruse teiseks laineks rohkem isikukaitsevahendeid ja ette läbi mõeldud valitsuse otsuseid meid kõiki puudutavate piirangute osas. Aga vajab ka rohkem valitsuse usaldust tervisevaldkonna inimeste suhtes. Sest nemad on pädevad näiteks otsustama – kus, millal ja kuidas kanda kaitsemaske või keda ja kuidas testida või keda isoleerida.

Kindlasti koostavad terviseamet ja sotsiaalministeerium juba COVID-19 teise laine meditsiini-valdkonna kriisiplaane. Kui need on valmis, võiks riigikantselei sinna lüüa punase templi "Me usaldame eksperte". Ja alles siis tutvustada plaane valitsusele.

Ministrid on poliitikud, keda rahvas on valinud valitsema. Ministrite tahtest oleneb meie seadusandlik ruum ja see, kas terviseamet saab juurde eelarveraha, et palgata uusi, ka akadeemilise meditsiinitaustaga inimesi ja maksta oma töötajatele paremat palka.

Kuid eelkõige vajavad eksperdid valitsuse poliitilist usaldust teha viirusetõrjeks professionaalseid otsuseid. See on tegelikult sama loomulik, nagu viimastel kuudel võõrastega distantsi hoidmine või käte sage desinfitseerimine.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: