Seeder: Helmed on tublid Jürgen Ligi õpilased, mitte midagi enamat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Helir-Valdor Seeder.
Helir-Valdor Seeder. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kommenteeris rahandusminister Martin Helme (EKRE) ettepanekut tagandada president Kersti Kaljulaid ametist ja ütles, et tema selleks vajadust ei näe. Helmesid nimetas Seeder samuti käreda kõnepruugiga esinenud Reformierakonna poliitiku Jürgen Ligi tublideks õpilasteks.

Rahandusminister Martin Helme käis neljapäeval välja arvamuse, et president tuleks ametist tagandada pärast seda, kui president jättis välja kuulutamata välisteenistuse muutmise seaduse. Kas teie olete samal seisukohal, et president tuleks ametist tagandada?

No minul nii lühikest süütenööri küll ei ole ja Eesti riik on nii tugev ja Eesti demokraatia on nii tugev, et praegu ma küll ei näe mingisugust põhjust, et presidenti peaks hakkama tagasi kutsuma. Aasta pärast on selle presidendi ametiaeg möödas ja meil tuleb valida uuesti presidenti. Ma arvan, et praegu on õige aeg hakata keskenduma juba nendele korralistele presidendivalimistele. Tagasikutsumine ei ole minu arvates praegu küll aktuaalne. Ka see, et president jätab ühe või teise seaduse välja kuulutamata, on ju osa demokraatlikust protsessist ja põhiseadus ja seadused näevad ette sellist võimalust ja seda, et vaidlused viiakse ka riigikohtusse, ükskõik, mis need motiivid siis on.

Mina olen ka välja öelnud, et tegemist on ju selgelt poliitiliste motiivide ja põhjendustega, mitte juriidilistega. Ja see ei ole esmakordne. Sama on suurel määral pensionireformiseadusega. See on selle presidendi käekiri, mida mina heaks ja õigeks tooniks ei pea. Aga selline õigus ja võimalus tal on, nii et kasutame siis neid võimalusi, mida meil põhiseadus ette näeb. Parlament ja president vaidlevad ja kui vaja, siis vaidlevad riigikohtus.

Siit ma loen välja selle, et täiesti selgelt Kersti Kaljulaid Isamaa toetusele, juhul kui ta soovib kandideerida teist korda presidendiks, loota ei saa?

Me ei ole seda küsimust arutanud erakonnas. Küllap me arutame, kui siin aeg sinnamaale jõuab. Praegu ka parlament laiali, hetkel suure saali istungeid ei toimu. Mina täna mingit ametlikku erakonna seisukohta esindama ei hakka ja ei saa, sest me pole neid arutelusid erakonna sees teinud.

Aga seda kujutate üldse, ette, et te võiksite toetada, kui te vaatate seda, kuidas president on hakkama saanud ja millega te tema puhul nõus olete ja millega ei ole? Kas tal tasub üldse tulla teie uksele koputama?

Kõigil, kellel on soov ja kes vastavad põhiseaduse ja seadusega ettenähtud tingimustele, on võimalus kandideerida. Selleks on vaja saada piisav arv valijameeste või riigikogu liikmete toetust, nii et see võimalus on olemas. Aga ma veelkord ütlen, et me pole seda küsimust arutanud erakonnas, arutame, kujundame seisukoha kindlasti välja.

Kas see pole siiski koht, kus koalitsioon peaks oma sõnumeid kooskõlastama? Martin Helme ei ole tavaline parlamendi liige, ta on koalitsiooni juhtiv poliitik, kes on valitsuses, istub rahandusministritoolil ja teeb selliseid avaldusi.

See ei ole lasteaed, et me peame siin kõik ühes rühmas ühte jalga käima. Igal poliitikul on õigus oma arvamusele ja see ei ole ka mingisugune ennekuulmatu või ebademokraatlik avaldus. Vaatame, mis toimub riikides ja milliseid avaldusi on Eestis tehtud nii opositsiooni kui koalitsioonipoliitikute poole pealt. Kui ühel poliitikul on arvamus, siis ta võib seda avaldada ja ma küll ei arva, et me peame hakkama iga poliitiku väljaütlemisi koalitsioonis tervikuna arutama. See oleks juba üks samm sõnavabaduse piiramise suunas.

Aga juhul, kui Martin Helme tuleb koalitsiooninõukogu istungile sooviga anda presidendi tagandamisele seaduslik käik, siis kuidas te sellisele ettepanekule reageerite?

No on teil ka alles hüpoteetilised küsimused. Kui ta tuleb, eks me siis arutame seda küsimust. Mina ütlesin, et ma ei näe praegu põhjust Eestis seaduste ja põhiseaduse muutmiseks. Sellest aspektist, mis on praegu teie küsite, mis puudutab presidendi institutsiooni.

Me oleme arutanud koalitsioonis presidendi valimise seaduse muutmist küll, mis puudutab valijameeste arvu peale haldusreformi ja veel üksikuid sätteid ja teemasid, mis on varem ka tõstatatud, mis puudutab presidendikandidaatide ülesseadmist ja aega, mis jääb ülesseadmise ja valimisprotseduuri vahele. Et siin oleks pikem aeg, võimalus presidendikandidaatidel teises-kolmandas voorus enda tutvustamiseks jne. Siin on väga palju tehnilisi ja ka päris sisulisi küsimusi, aga poliitilist üksmeelt ei ole ei koalitsioonis ega opositsioonis. Sellist laia üksmeelt seaduste muutmiseks täna ei ole, nii et kehtima jääb kindlasti praegune kord.

Kui ühel või teisel poliitikul on mingisuguseid initsiatiive või ettepanekuid, siis loomulikult arutame need läbi, on need siis realiseeritavad või mitte. Ma siin mingisugust ohtu demokraatiale ei näe. Inimestel on õigus välja öelda erinevaid asu, kui ei öelda välja inetusi, mida Eesti kultuuris ikka aeg-ajalt juhtub. Ja kui te räägite Helmetest, siis Helmed on tublid Jürgen Ligi õpilased, mitte midagi enamat. Aga Jürgen Ligi taset nad veel saavutanud ei ole.

Poliitika kuluaarides on mitu nädalat liikunud kuulujutud, et Isamaa ja Keskerakond otsivad võimalusi taganeda sellest rahvahääletusest, mis on planeeritud järgmise aasta oktoobri kohalike omavalitsuste valimiste ajaks.

Mina olen käinud nüüd küll turul maasikaid ostmas, aga mitte kuulujutte kuulamas ega kuulujutte levitamas. Ei vasta tõele, et mingisugune taoline organiseeritud tegevus käiks.

Mis saab kooseluseaduse rakendusaktidest? Kuna neid pole vastu võetud, siis kas poleks ausam, et koalitsioon käib välja uuesti kooseluseaduse tühistamise? Kuna rakendusakte ei suudeta vastu võtta, siis see kogu aeg tekitab sellist liiva poliitika hammasrataste vahele.

See probleem on ju juba aastaid üleval, alates sellest kui kooseluseadus vastu võeti, eirates igasugust head seadusloomet, poliitilist kultuuri ja kõike muud. Võib öelda isegi, et vastuolus kehtivate protseduurireeglitega ja kehtivate seadustega sai ju see kooseluseadus vastu võetud. Kuna sisulist toetust sellel ei olnud, et saavutada 51 häält riigikogu saalis, mida see seadus oleks omal ajal vajanud. Ja siis jäeti üksikud paragrahvid välja, et ta ei vajaks 51 häält. Et seaduseelnõu formaalselt vastu võtta, rääkimata sellest, et rakendusseadus jäi vastu võtmata. Kooseluseaduses on väga selgelt öeldud, et ta jõustub pärast rakendusseaduste vastuvõtmist, mida ei ole tehtud. Poliitilist tahet ja toetust sellele parlamendis ei ole olnud. Nüüd on hakatud teda poolvägivaldselt läbi üksikjuhtumite ja pretsedentide rakendama. Sellest on tekkinud kohutav segadus, pinge, aga samal ajal ei ole parlamendis ka piisavalt üksmeelt, et kooseluseadus tühistada.

Nii, et me oleme juba aastaid sellises ebamäärases olukorras, millele ma juhtisin tähelepanu juba siis, kui see kooseluseadus sellisel kujul vastu võeti. Vot see on tõeline parlamendi praak ja ma julgen öelda, et kogu taasiseseisvumise aja kõige halvem seadus üldse, mis elab siiamaani oma puuduste ja pingete tekitamisega. Aga niisugune on tänane reaalsus Eestis. Ei ole jõudu ja üksmeelt ühiskonnas ja parlamendis selleks et rakendusseadus vastu võtta ja ei ole jõudu, üksmeelt ja poliitilist tahet ka selleks, et tühistada see ebaõnnestunud vastu võetud kooseluseadus.

Aga seda tühistamise katset pole ka proovitud teha. Kas teil on täpne ülevaade olemas parlamendiliikmete seisukohtadest? Me teame, mida arvab teie fraktsioon, mida arvab EKRE fraktsioon, seal küsimust ei ole. Aga selles küsimuses ei jookse arvamused puhtalt fraktsioonipõhiselt. Võib-olla te saate 51 häält kokku?

Nii ta on. Erinevates erakondades on seisukohad inimestel erinevad, aga ei ole seda jõudu. Oleme arutanud küll. Koalitsiooniläbirääkimistel oli see teema ka ju arutluse all ja siis lepiti kokku, et kuna koalitsioonis ei ole üksmeelt selles küsimuses, siis selle teema juurde ei tule. Opositsiooni puhul on selge, et valdav enamus, kui mitte peaaegu kõik, toetavad kooseluseadust ja rakendusseaduse vastuvõtmist, mitte selle tühistamist.

Praegu selle parlamendi koosseisus tõenäoliselt ei ole piisavalt hääli, et hakata seda teemat tõstatama. Koalitsiooniläbirääkimistel me leppisime kokku, et paraku olukord niisugune on ja nii nagu mitmed teised küsimused, kus ei ole piisavalt üksmeelt, siis selle initsiatiiviga välja tulla mitte mingisugust mõtet praegu ei ole.

Millal riigikogu võiks arutada presidendi poolt tagasi lükatud seadust?

Siis, kui korralised istungid algavad sügisel. Midagi erakorraliselt kiireloomulist selles kindlasti ei ole. Erakorralise riigikogu istungi kokku kutsumiseks ma vajadust küll ei näe. Kui sügisistungjärk hakkab, siis kindlasti esimesel võimalusel tuleks ta ka suures saalis läbi arutada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: