Kadai: võib tulla periood, kus me ei tuvasta nädalaid uusi koroonahaigeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Martin Kadai.
Martin Kadai. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles ERR-ile antud intervjuus, et vaatamata madalale koroonahaigete arvule Eestis on mõistlik säilitada piirangud suurematele rahvakogunemistele. Ta rõhutas, et maailmas on haigestumine tõusutrendis ja halbade tegurite kokkulangemine võib põhjustada ka Eestis uue puhangu.

Kõige värskem informatsioon ütleb meile, et Eestis on aktiivseid koroonaviirusesse nakatunuid 16 inimest. Kui tõenäoliseks peate, et järgmisest nädalast võib Eesti olla koroonaviirusest vaba?

Päris niimoodi võib-olla ei ole mõistlik ennustada, et Eesti oleks koroonaviirusest vaba. Me peame olema valmis selleks, et selline suveperioodi madal haigestumine on ja jääb.

Välistada loomulikult ei saa, et haigestumine piltlikult veelgi väheneb ja tuleb see periood, kus me ei tuvastagi järjest päevi või nädalaid haigestumust. Aga valmis peab olema ka selleks, et haigestumine madalamal tasemel jääb ikkagi endiselt Eestis ka suveperioodil.

Mis on selle madala haigestumise allikad kõige tõenäolisemalt?

Kui me vaatame Eestis viimased haigusjuhtumeid, siis tihti need haigestumised ikkagi on seotud perekondlike kontaktidega. On hästi tõenäoline, et kui keegi juba perekonnas on haigestunud, siis haigestuvad ka tema perekonna või leibkonna liikmed. Ja teine trend, mida me näeme viimastes haigestumistes, on seotud töökollektiividega. Täpselt samamoodi inimesed on lähikokkupuutes, haigestunud inimene on viibinud tööl ja sealt tulevad siis ka järgmised haigestunud.

Aga kui näiteks ikkagi tekib olukord, kus praegused inimesed, kes on haiged, saavad kõik terveks, siis kust kõige tõenäolisemalt tekivad uued nakatunud? Kas need on turismireisijad või lihtsalt inimesed, kes tulevad välismaalt?

Jah, teoreetiliselt on see võimalik, et Eestis teadaolevalt vähemalt haigestumust mingil hetkel ei esine.

Aga kui me vaatame suuremat pilti, siis maailmas me näeme seda, et koroonaviirusesse haigestumine, pandeemia on alles hoogu võtmas. Haigestumine maailmas tervikuna on täna on selgelt tõusutrendiga.

Praegu domineerivad ennekõike Ladina-Ameerika riigid, ka USA-s ei ole haigestumine kontrolli all. Euroopa on üks rahulikumaid piirkondi, Aafrika puhul me ei tea, mis on usaldusväärne ja mis ei ole usaldusväärne. Aga ka Lähis-Idas ja Kagu-Aasias on riike, kus haigestumine on oluliselt tõusnud.

Viirus, kui selline ei ole kuskile kadunud. Haigestumine on maailma mastaabis tõusutrendiga.

Euroopas õnneks on viirus olnud pikemalt langustrendiga ja täna püsib stabiilselt madalana. Valmis tuleb olla ikkagi selleks, et haigus levib inimestega, inimesed liiguvad ja see tähendab, et ka haigus liigub.

Eestis praegu, kui ma ei eksi, siis viiruse levimus on terviseameti hinnangul väga madal. Millise uue reaalsuse see meile toob, arvestades veel praegu kehtivaid piiranguid? Kas midagi tuleks veel üle vaadata, leevendada?

Kui me vaatame viimase kahe nädala haigestumist, siis see tõepoolest on üks viimase aja rekordmadalaid. Me räägime statistikast ligikaudu üks haigusjuht 100 000 elaniku kohta. See on tõesti väga madal haigestumine. Kui vaadata nüüd piiranguid, siis siin tuleb eristada kindlasti seda, et inimeste vastutustundlik ja nakkusohutu tervisekäitumine on ja peab jääma. Kui sellele haigusele anda võimalus levida, siis ta ikkagi edasi ka levib ja tekivad haiguskolletega puhangud.

Mõistlik on kindlasti säilitada teatud riskide maandamine, mis on seotud paljude inimeste samaaegse kokku puutumisega ja lähikokkupuutevõimalusega. Me räägime suurtest avalikest üritustest, massiüritustest. Ka madala haigestumuse olukorras halbade tingimuste ja tegurite kokkulangemisel võib juhtuda, et kuskil suurüritusel on haigussümptomitega või ka haigussümptomiteta inimene, kes nakatab teisi. Ja sealt me saame väga suure haiguspuhangu. Seda riski on mõistlik maandada ka läbi suve.

Me räägime täna ju statistikas sellest, mis on teadaolev haigestumine, aga kindlasti on neid haigestunuid, kes ise ei ole teadlikud oma nakkusest ja nakkuslikkusest ja ka meie ei ole sellest teadlikud. Nii et selline ettevaatus ja valvsus peab kindlasti säilima.

Kas ma saan õigesti aru, et kui nüüd arvestada olukorda Eestis, mis on pigem heade väljavaadetega, levimus on väga madal ja kõrvutada sinna maailma üldine terviklik olukord, kus viirus on tõusuteel, kas siis kõige tõhusam viiruse piiramise meede tundub olevat reisimise piiramine ja ikkagi selline karm piirikontroll?

Paraku see nii ei ole. Siin põrkub selline poliitiline vaade olukorra lahendamisele ja sisuline epidemioloogiline vaade olukorra lahendamisele. Näiteks Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus täna murrab piike riikide esindajatega sellel teemal ja on oma seisukohas kindel, et liikumise ja reisimise piirangud ei ole tegelikult tõhusad sellise haiguse leviku peatamisel.

Kui riigis ikkagi on kohapealne levik olemas, siis ei ole kindlasti loogiline lahendus. Kui riigis kohapealset levikut ei ole, siis tuleb arvestada sellega, et haigustunnustega inimese avastamine piiripunktis ei ole väga tõenäoline ja seda me oleme tuvastanud nii Eestis kui sellel seisukohal on ka kõik teadus ringkonnad. Inimesel ei pruugi olla selleks hetkeks haigussümptomid avaldunud, kui ta saabub riiki. Teiseks on see, et kõikidel ei avaldu ka palavik haigussümptomina. Tervisekontroll piiridel ei ole tõhus meede, ei ole kunagi olnud ja selle haiguse puhul ei hakkagi olema tõhus meede haiguse leviku peatamisel.

Kindlasti on omal kohal adekvaatsed reisihoiatused, reisisoovitused, et kui kuskil piirkonnas on teadaolevalt väga kõrge haigestumine, siis inimesed ei peaks sinna piirkonda reisima.

Poliitiline otsus on loomulikult see, et kas otseselt piirata reisimist, sulgeda riigipiire, piirata riigipiiri ületamist, kehtestada mingisuguseid piiranguid. See on suuresti poliitiline otsus ja riigid enamjaolt ka seda on teinud selle kriisi korral. Kindlasti ei ole see epidemioloogiline otsus, aga siin tuleb arvestada seda, mis on selle piirangu võimalik negatiivne mõju üksikisikule ja ühiskonnale tervikuna.

Täna tegelikult ju saame kõik väga hästi aru, et üks asi on võitlus otseselt selle viiruse levikuga, aga teine asi on tegelemine selle olukorraga laiemalt. Turismisektor on kokku kuivanud, inimesed on tööta jäänud ning selle olukorra mõju on väga raske kogu ühiskonnale. Mitte ainult Eestis, vaid kõikides riikides. Siin tuleb teha tasakaalukaid ja tarku otsuseid, et selle viirusega edasi elada.

Kas Eesti inimestel reisimisest soovitate veel praegu hoiduda või on praegu just selline ainulaadne olukord, kus suvel just Euroopas, kus viirus on langemas, on võimaliki teha turismireis ära enne uue laine peale tulekut?

Euroopa kontekstis on erandid Rootsi, Portugal, Suurbritannia, Bulgaaria, kus on haigestumine keskmisest Euroopa haigestumisest kõrgem. Euroopa riikide puhul saab usaldada suures pildis neid andmeid, mida riigid esitavad. Üldiselt riikide haiguse seiresüsteemid on tasemel ja me saame suures pildis usaldada seda, mis andmed esitatakse.

Reisimise puhul kindlasti tänases olukorras tuleb inimesel paremini ennast ette valmistada. See ei saa kindlasti olla nii, et leidsin odava pileti ja lähen. Tuleb vaadata seda, mis on haigestumise olukord ühes või teises riigis. Tuleb vaadata seda, mis on haigestumise olukord ühes või teises riigis, millised piiranguid on see riik siis seadnud. Kas see reis saab olema nii meeldiv ja mugav kui tavapäraselt. Seda kodutööd tuleb väga hoolega teha ja tuleb arvestada ka teatud riskidega.

Haigestumise olukord on muutlik ja võib muutuda väga kiiresti. See risk on alati olemas. Kui täna kuu aja peale piletid broneerida ja minna kuu aja pärast reisile, siis see olukord võib olla absoluutselt muutunud. Selle riskiga peab arvestama.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: