Metsaliidud väljuvad rahvusküsimuse tõttu säästva metsanduse standardist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kased.
Kased. Autor/allikas: Laura Raudnagel/ERR

Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja RMK väljuvad rahvusliku FSC säästva metsanduse standardi koostamisest, kuna metsanduse standardi juurutajate hinnangul ei ole eestlased Eesti põlisrahvas.

Erametsaliidu teatel asusid huvigrupid säästva metsanduse põhimõtete kokkuleppimisel nõudma põlisrahvaste õigustega arvestamist. Metsandussektori hinnangul on Eestis põlisrahvaks eestlased ning alistatud ega tagakiusatud rahvaid, kelle traditsioonilisi õiguseid metsa majandada piiratakse, Eestis ei ela. 

Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja RMK ei nõustu kellegi annekteerimist kinnitavate printsiipide sissekirjutamisega rahvuslikku säästva metsanduse standardisse ja astuvad seetõttu standardi koostamisest välja.

"Eesti iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse kohaselt on kõik Eestis elavad rahvad deklareeritud võrdseid õigusi evivateks ja seega ei ole FSC standardiga kohane kedagi Eestis diskrimineerida," ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

"Põlisrahvaste definitsiooni sisse toomisest kumab läbi taotlus muuta FSC standard Eesti metsaomanikele võimalikult keeruliselt kättesaadavaks. Mujal kehtivatest rangemate standardite kehtestamine on ebaõiglane meie metsaomanike suhtes ning muudab kogu metsasektori jaoks keeruliseks konkureerimise rahvusvahelisel turul, kus täna tegutsetakse."

Eestis on FSC rahvusliku säästva metsanduse standardi koostamisega tegeletud mitmes voorus pea 20 aastat. Üheks juhtpõhimõtteks säästva metsanduse reeglite kokkuleppimisel on standardi sisu osas konsensuse saavutamine keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkoja huvirühmade vahel, kes standardi koostamisel osalevad.

2017. aastal jõuti Eesti FSC rahvusliku standardi koostamisel standardi kehtestamisele kõige lähemale. Standardi koostamises osalenud huvigrupid leppisid kokku säästva metsa majanduse, metsa elurikkuse kaitsmise, puidu varumise, metsanduse tööhõive tagamise ja kohalike kogukodadega suhtlemise osas. Töögrupis läksid arvamused lahku aga selles osas, kas Eestis on FSC standardi mõistes olemas põlisrahvad ja kes need täpsemalt on.

Osa huvigruppe leiab, et Eestis on lisaks eestlastele teised põlisrahvad, keda tuleks Eesti FSC rahvuslikus standardis eraldi esile tuua, kui Eesti ühiskonnast tõrjutud ning Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elukorralduses mitte osalevad rahvad.

Metsasektor on seisukohal, Eestis on põlisrahvaks eestlased, kes on siin elanud tuhandeid aastaid ning kes täna elavad iseseisvas, vabas ja demokraatlikus riigis, kus kõigile kehtivad võrdsed õigused, võimalused ja kohustused ning on tagatud inimõigused.

Ühiselt saadeti 2019. aastal järelepärimine rahvusvahelisse FSC-sse, et saada FSC-lt seisukoht, kas Eesti rahvuslikus standardis on vaja käsitleda põlisrahvaste õiguseid. Rahvusvaheline FSC seisukohale, et Eesti peab rahvuslikku FSC standardisse sisse viima põlisrahvaste õigused.

Metsandussektori teatel ei pea töörühma liikmed võimalikuks jätkata koostööd organisatsioonida, mis devalveerib nende hinnangul põlisrahva mõistet ja kelle hinnangul eestlased ei ole Eestis põlisrahvas.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: