Kümnendik Eesti elanikest näeb koroonapiirangutes inimõiguste rikkumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

covid
covid

Kümnendik Eesti elanikest leiab, et koroonaviiruse pandeemia ajal kehtestatud piirangud rikkusid nende inimõigusi, 85 protsenti ei näe eriolukorra kehtimises inimõiguste piiramist, selgus Inimõiguste Instituudi tellitud ja Turu-Uuringute AS-i augusti lõpus läbiviidud veebiküsitlusest.

Eriolukorra piirangud ei ole rikkunud kellegi inimõigusi, leidis 85 protsenti kõikidest vastanutest, 11 protsenti arvasid, et eriolukord on rikkunud nende inimõigusi. Meestest leidis 14 protsenti, et nende inimõigusi on eriolukorra ajal rikutud, naistest arvas sama 9 protsenti.

Üldiselt leidis küsitluses 87 protsenti vastanud Eesti elanikest, et riigis on inimõigustega kõik korras. Eesti kodanikest arvas sama 89 protsenti, Vene kodanikest 66 protsenti ja määratlemata kodakondsusega inimestest 64 protsenti.

 

Samas arvab 8 protsenti vastanutest, et on ise kellegi inimõigusi rikkunud. Kõige sagedamini leiavad seda 20-29 aastased noored (19 protsenti), alg- ja põhiharidusega inimesed (18 protsenti), õpilased ja üliõpilased (17 protsenti).

Üldiselt leiab 87 protsenti Eesti elanikest, et riigis on inimõigustega kõik korras, eelmise uuringu ajal, 2018. aastal, oli inimõiguste olukorraga rahul 73 protsenti (2016. aastal 68 protsenti ja 2012. aastal 54 protsenti). "Seega võib tõdeda, et inimõiguste olukord Eestis on ikkagi väga hea, vaatamata eriolukorrale ja ühiskonnas toimuvale," tõdes Inimõiguste Instituudi esimees Vootele Hansen.

Ajakirjandust peetakse inimõiguste kaitsjaks

Küsimuse, kas Eesti ajakirjandus on oma tegemistes järginud ja kaitsnud inimõigusi, vastustest selgus, et eestikeelset meediat nägid inimõiguste kaitsjana rohkem kui pooled, venekeelset meediat aga kolmandik vastanutest.

Küsitluse tulemuste kohaselt leidis 57 protsenti vastanutest, et eestikeelne meedia on järginud ja kaitsnud inimõigusi. 23 protsenti leidis, et eestikeelne meedia ei ole seda järginud ning 20 protsenti ei osanud küsimusele vastata. Eesti venekeelse meedia suhtes leidis 33 protsenti vastanutest, et see kaitseb inimõigusi, 17 leidis vastupidiselt ning 50 protsenti ei osanud vastata.

Vastanud leidsid, et enim on oma töös inimõigusi järginud Eesti Rahvusringhääling - nii arvas 65 protsenti, vastupidist arvasid 14 protsenti ning "ei oska öelda" vastas 21 protsenti.

Eesti erameedia puhul olid tulemused paari protsendipunkti võrra tõusnud (47 protsenti) võrreldes kevadega (44 protsenti). Vastupidist leidis 17 protsenti ning oma arvamust ei osanud öelda 36 protsenti. Eesti trükiajakirjanduse puhul vastas samale küsimusele jaatavalt 55 protsenti, "ei" vastas 19 protsenti ja midagi "öelda ei osanud" 26 protsenti vastanutest. Eestlaste hulgas toetusprotsent Eesti ajakirjandusele vastavalt 66 protsenti muu rahvuse seas 33 protsenti.

Inimõiguste Instituudi tellimusel ja viis Turu-Uuringute AS viis 25.-30 augustil läbi veebiküsitluse veidi enam kui 1000 Eestis elaniku seas. Küsitluses paluti inimestel hinnata, kas eriolukord on rikkunud Eestis inimeste õigusi ning kas riigiinstitutsioonid, meedia ja ettevõtlus on järginud ja kaitsnud oma töös inimõigusi.

Lisaks uuriti inimeste tunnetust, kas Eesti põhiseadus kaitseb nende õigusi ja väärtusi ning kas põhiseaduses sätestatud kohustused on ka inimestele tähtsad. Eelmine samalaadne uuring viidi läbi selle aasta mais. Küsitluse tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda siin.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: