Ajakirjandusõppejõud: poliitiline ideoloogia on bakalaureusetöö lugeja silmis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Marju Himma
Marju Himma Autor/allikas: Kairit Leibold /ERR

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme Peeter Espaki arvamuslugu seab näiliselt kahtluse alla Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetööde sõltumatuse poliitilisest maailmavaatest. Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Signe Ivask ja Marju Himma leiavad, et Espaki arvamusloos jäi vajaka sotsiaalteaduslike meetodite ja ajakirjandusliku arvamusloo taustateadmusest, mis aidanuks bakalaureusetöö objektiivsemale mõtestamisele kaasa.

Ajakirjandusõppejõududena leiame, et kuna kritiseeritakse meie juhendatud tudengite töid, peame vajalikuks analüüsida arvamusloos esinevaid väiteid ning juhtida tähelepanu nende kitsaskohtadele. Selgemini argumenteeritud arvamuslugu andnuks võimaluse laiemaks ja sisulisemaks diskussiooniks.

Peeter Espak väidab, et kaheksa väljaandest lahkunud inimese isiklikel arvamustel tugineva intervjuu põhjal olnuks meelevaldne teha kaugeleulatuvaid järeldusi terve ajakirjandusväljaande kohta.

Nõustume, olekski. Samal seisukohal on kõnealuse bakalaureusetöö autor, kes on seda väljendanud nii töös kui ka Õhtulehele antud kommentaaris. See bakalaureusetöö ei teinudki üldistusi kogu väljaande kohta, vaid ainult nende kaheksa lahkunud ajakirjaniku kohta. Seega on Peeter Espaki väide konstrueeritud ning ekslik.

Uurimuse hindamiseks on tarvis olla kursis kvalitatiivsete meetodite rakendamisega sotsiaalteaduslikus uurimuses. Samuti on tarvilik eristada akadeemilist uurimust ajakirjanduslikust kajastusest.

Kui uuringu autor, sel puhul bakalaureusetudeng, on määratlenud valimina vaid väljaandest lahkunud ajakirjanikud, siis laienevadki uuringu tulemused vaid neile intervjueeritutele. See on Mari Eesmaa töös ka selgelt välja toodud, kasvõi ainuüksi pealkirjas. Lisaks leiab lugeja Mari Eesmaa tööst autori kriitika ja selgitused meetodi ja uuringu piirangute osas.

Laienduse kogu väljaandele on teinud Peeter Espak ja Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar, kes märkis saates "Olukorrast ajakirjanduses", et töös pidanuks arvesse võtma ka Postimehe praeguste ajakirjanike seisukohti.

Paraku ehitab akadeemiline uuring oma metoodika üles lähtuvalt uurimisküsimustest ja/või hüpoteesist ning uurib piiratult ühe nähtuse esinemist valimi hulgas. Ajakirjanduslik probleemipüstitus seab seevastu eesmärgiks erinevatele osapooltele arutelukoha pakkumise ehk erinevate osapoolte arvamuste-kogemuste kajastamise. See on põhimõtteline erinevus, mida tuleb akadeemilise ja bakalaureusetöö mõõtu* uurimuse puhul silmas pidada.

Postimees võib teha intervjuud konfliktsetel aegadel toimetustesse tööle jäänud ajakirjanikega ja tulemused loona avaldada. Seda teemat võib kahtlemata uurida ka edasistes tudengitöödes.

Maailmavaate külgepookimine

Ühtlasi pole õiglane pookida akadeemilisele tööle külge maailmavaadet. Peeter Espak ütleb, et Eesmaa töö aluseks on vaid ühe maailmavaatelises konfliktis osaleva poole edastatu – see aga pole asjakohane. Ajakirjanike maailmavaade ei olnud bakalaureusetöö fookuses, lisaks ei moodustatud valimit maailmavaate alusel. See teema tuli välja intervjuudest, kus ajakirjanikud oma arvamust avaldasid.

Maailmavaateline polariseerumine konservatiivseteks või liberaalseteks, kapitalistideks või sotsialistideks ei ole kummaski töös fookuses, kuivõrd neis ei mõõdetud ega analüüsitud ühegi indiviidi, väljaande ega ka autori maailmavaadet.

Espak toob välja, et Mari Eesmaa töö "ei tõesta või kinnita mitte midagi Postimehes toimunu, selle väljaande ideoloogiliste hoiakute või ka omaniku tegevuse kohta. Küll aga edastab töö kahtlemata meisterlikult ja hoolikalt kaheksa Postimehest lahkunud endise töötaja arvamusi ja hoiakuid." Eesmaa töö eesmärk oligi analüüsida ja edastada Postimehest lahkunud endiste töötajate arvamusi ja hoiakuid ning siduda neid varasemate uuringute ja teooriaga.

Kallutatud uuringud MTÜ-st

Peeter Espak toob välja 2018. aastal kaitstud Kadri Laube bakalaureusetöö, mida juhendas kaks sotsioloogia taustaga doktorit. Töö põhijäreldustena tuli ilmsiks, et MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlused ei vasta sotsioloogiliste küstimustike nõuetele: küsimustest vaid 20 protsenti on kooskõlas sotsioloogiliste uuringute nõuetega. 80 protsenti selle MTÜ "uuringute" küsimustest sisaldab küsimustes eeldusi, on liialt pikad või sisaldavad kallutatust vastusevariantides.

Kadri Laube töö tulemustele tuginedes, saab öelda, et MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut konstrueeris endale sobivaid analüüsitulemusi. Need tulemused langevad kokku sageli paremkonservatiivset maailmavaadet esindavate erakondade ja ärimeeste seisukohtadega, kes ühtlasi rahastavad MTÜ-d Ühiskonnauuringute instituut, mida Peeter Espak juhib.

Avaldatud lugu loob fooni

Espak toob oma loos välja, et "ühe kahtlase allika või uurimuse põhjal koostatud uus uudis või ajakirjanduslik lugu, mis omakorda kasutab seda algallikat juba kindla tõestusena soovitud pealkirja ja sisu konstrueerimiseks, loob avaliku fooni, kus seda uut uudislugu saavad edaspidi omakorda ära kasutada uued autorid".

See on märgiline lause, kuna toob välja ühe tavapärase retoorikavõtte ning levinud valeinfo kinnistamise viisi. 

Espak, esitades argumenteerimata väiteid, on püüdnud luua bakalaureusetöödest ideoloogiliste malakate fooni. Sellele loole tagasi viidates on võimalik konstrueerida juba "uusi tõdesid" ja luua tuge oma "argumentidele". Paraku pole see professionaalne viis ajakirjandusliku arutelu loomiseks.

Espak on minevikuski hoidnud kriitiliselt teravat silma peal lõputöödel. Loodame, et ta jätkab seda traditsiooni, sest kriitiline mõtteviis viib maailma edasi ja sisukas ning konstruktiivne diskussioon on igati tervitatav. Ühtlasi loodame, et konstruktiivset kriitikat tehakse ERR-is argumenteeritult ning faktidele tuginedes.

Paraku tundub, et kogu Peeter Espaki arvamusloo eesmärk on sildistada populistlike süüdistustega ajakirjanduslikke bakalaureusetöid ning ühes sellega tulevasi ajakirjanikke, ehkki tegelikkuses seda argumendid ei toeta. Nii ongi paraku poliitilise ideoloogia tõlgendus külge poogitud vaid argumenteerimata mõttearenduse toel.


* Lugejaile, kes pole vahest kursis praeguste bakalaureusetöödega, siis näiteks TÜ ühiskonnateaduste instituudis eeldatakse tudengilt väikesemahulise uurimistöö tegemist, milles kasutatakse sotsiaalteaduslikke meetodeid. Tegu on õppetöö osaga, milles tudeng näitab omandatud teadmisi sotsioloogilise uuringu osas. Valimile ja metodoloogilisele lähenemisele annab eelkaitsmisel ning kaitsmisel hinnangu komisjon, kuhu kuuluvad sotsiaalteaduste doktorid ja doktorandid ning retsensentidena magistrandid. Mari Eesmaa tööle andis kaitsmiskomisjon hindeks väga hea. Kadri Laube töö pälvis eelkaitsmisel ja kaitsmisel komisjonilt konsensuslikult hinde suurepärane. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: