Rassismivastastest protestidest hoogu saanud meeleolud on mõned kuningas Leopold II ausambad Belgias juba tänavalt viinud. Tuntuim monument seisab aga endiselt Brüsseli kesklinnas. Leopold II oli ühelt poolt märgiline Belgia arendaja ja niinimetatud ehitaja kuningas, samas tuli jõukus suuresti jõhkra ekspluateerimise arvelt. Miljonid kongolased tapeti, sandistati või surid nad haigustesse.

"Need tuleb kõik maha võtta, ma arvan, et kellelegi ei tule idee panna Berliini linna peale üles Hitleri ausambad, sest tema võimu ajal tehti teadusavastusi näiteks," ütles Belgia rassismivastase naisteühenduse Bamko-CRAN president Mireille-Tsheusi Robert.

"Leopold II pani minu silmis toime genotsiidi, ta tappis 10 miljonit kongolast, ta tappis mu vanavanemad ja ta ei vääri sellist tunnustust," lisas Robert. 

Kujude mahavõtmist nõudvate petitsioonide kõrval on viimasel kuul kirjutatud kirju ka nende kaitseks.

"Me ei tohi pöörata selga oma ajaloole, see on belglaste ja Belgia ajalugu ja kujude mahavõtmine ei aita meil ajalugu mõista. Mineviku sündmusi tuleb mõista oma aja kontekstis. See on väga oluline kui tahame mõista, mis meie ajaloos on juhtunud. Me ei hakka maha võtma Leopold II kujusid, kes oli suur kuningas ja visionäär, eelkõige kultuuri, linnaehituse ja majanduse vallas," leidis Belgia-Aafrika Kuningliku Ühingu tegevjuht Baudouin Peeters.

Aafrika muuseum Brüsseli serval alustas maailmanäituse inimloomaaiana, kus Leopold II näitas belglastele aafrika varade kõrval elus kongolasi.

"Need 266 kongolast pidid seal näitama oma igapäevaelu, nad tegid süüa, nad sõudsid oma paatidega veel ja tegid etnograafilisi objekte, see oli tõepoolest inimloomaaed selleks et lõbustada belglasi, selline rassistlik meelelahutus," rääkis Belgia Kuningliku Kesk-Aafrika Muuseumi direktor Guido Gryseels.  

Näitus osutus edukaks ja sündis muuseum, mille ülesanne oli kiita koloniaalrežiimi ja näidata klantspilte õnnelikest kongolastest. Tänaseks on muuseumisse siiski jõudnud ka peksupiitsad ja pildid maharaiutud kätest, sealhulgas lapse omadest, mida tema isa vaatab. Vägivald teenis äsja sündinud autotööstuses hinda läinud kummi ehk kautšuki kokkuajamise eesmärki.

Tänasel muuseumi direktoril tuleb jagada ajakirjanikele selgitusi ja tal on oma nägemus monumendisõjas: "Sa paned ausamba kellelegi, et teda austada, aga kui meie teadmiste järgi ei ole põhjust Leopold II austada kõigi nende surmade pärast, siis sa eemaldad need või asetad need konteksti.

"Minu jaoks parim variant oleks selle kõrvale teise kuju asetamine mõnelt tänapäeva kunstnikult ja mis annaks edasi vastuolulist pilti ja jutustaks teist lugu kui see, millest räägivad algsed kujud," leidis Gryseels. 

Belgias on moodustatud riikliku seisukoha kujundamiseks parlamendikomisjon, samuti on haridusminister juba lubanud koloniaalajaloole kooliprogrammis senisest oluliselt suuremat tähelepanu hakata pöörama.