Esmaspäeval toimus nn superministeeriumis Maarjamäe jalgpalli sisehalli detailplaneeringu vastuväidete ärakuulamise arutelu, millest võtsid teiste hulgas osa RKAS, justiitsministeerium, rahandusministeerium, kohalikud elanikud ja Memento liit.

Üheks lahenduseks pakuti jalgpallihallile teise aukoha leidmist. RKAS-i kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger ütles ERR-ile, et RKAS-i portfellis pole sobivat alternatiivset kinnistut, mis asuks Maarjamäe piirkonnas. Mäger lisas, et RKAS pöördus murega juba ka Tallinna linna poole.

"Kõnealune kinnistu võiks esialgsel hinnangul meie meelest sobida spordihalli tulevaseks asukohaks, aga ootame ära linna seisukoha. Spordiklubile Levadia saame teha ettepaneku, kui linnalt on põhimõtteline nõusolek olemas," ütles Mäger.

Linnalt vastust mõne uue koha kohta veel pole, kuid räägitud on sisekaitseakadeemia juures olevast krundist aadressiga Kase tee 68b.

"Ma tean, et linnavara on selle ühe variandina välja pakkunud, aga me peame seda kaaluma linnas ja mitme ametkonnaga," ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti osakonnajuhataja Mari Heinsoo "Aktuaalsele kaamerale".

Mäger lisas, et kuna nii memoriaali kinnistu kui ka planeeritava jalgpallihalli kinnistu kuuluvad mõlemas RKAS-ile, siis on vaja tagada, et mõlemat kinnistut kasutataks sihtotstarbeliselt.

Jalgpalliklbubi FCI Levadia soovib Maarjamäele rajada sisehalli, RKAS sõlmis 2005. aastal spordiklubiga hoonestusõiguse seadmise lepingu 2005, mis kehtib kuni 2041. aastani.

Kuid spordihalli rajamisele on vastu näitkes justiitsminister Raivo Aeg, kes ütles, et see ei sobi memoriaali kõrvale. Samas koostati sisehalli detailplaneering varem kui kommunismiohvrite mälestusmärgi oma.

Nii represseeritute esindajad kui ka memoriaali autorid leiavad, et jalgpallihall nüüd enam memoriaali juurde ei sobi.

"Visuaalne konflikt kahe sellise rajatise vahel - üks on memoriaal ja selle memoriaali kõrval spordihall -, need kaks asja on nii selges vastuolus, et seda tõesti peaksid kõik märkama," kommenteeris arhitekt, memoriaali üks loojatest Kalle Vellevoog "Aktuaalsele kaamerale".

Kohalikud elanikud ütlesid, et neid häirib, et hall on kõrge ja mürarikas jalgpall röövib rahu. Praegu on samas jalgpalliväljakud.

"See on kahju, et Levadia sai omal ajal selle maa omale kasutusse kui harjutusväljakud, aga tegelikult seal peetakse iganädalaselt võistlusi. Tegelikult müra häirib väga palju, aga see hall tekitaks sinna juurde ka veel visuaalse reostuse," rääkis kohalike elanike esindaja Indrek Hein.

Arhitekt: jalgpallihall vähendab müra memoriaali juures

Jalgpallihalli projekteeriva arhitektuuribüroo Eek&Mutso esindaja arhitekt Margit Mutso ütles, et jalgpallihalli rajamisega müratase ei tõuse ja kui detailplaneering ellu viiakse, on müra mõttes olukord elanikele parem kui praegu ning lahendatud on ka liiklemise küsimus.

"See hall iseenesest müra ei tõsta, pigem memoriaali poolt vaadates, ma ütleks, et ta vähendab. Ta on pigem nagu müratõkkesein seal ees. Ja kogu see detailplaneering lahendab müraprobleemi, mis praegu elanikel seal on," rääkis Mutso.

Visuaalselt saab Mutso sõnul halli teha rahuliku ja väärika. Ta nentis, et kui halli ei tule, jääb kuue aasta töö sahtlisse, kuid rohkem puudutab see tema sõnul spordiklubi.

Levadia spordiklubi tegevjuhi sõnul on 400 last juba kuus aastat omale halli oodanud.

Lõpliku otsuse sisehalli ehitamise osas langetab riigihalduse minister Jaak Aab, kes 26. juunil teatas RKAS-ile saadetud kirjas, et toetab arutelu avamist osapoolte vahel kokkuleppe saavutamiseks.