Venelased toetasid Putini võimu pikendavaid reforme
Venemaa kodanikud kiitsid suure häälteenamusega heaks põhiseadusmuudatused, mille toel võib praegune riigipea Vladimir Putin 2024. aasta presidendivalimistel uuesti kandideerida ning kriitikute sõnul võimaluse eluks ajaks võimule jääda.
Keskvalimiskomisjoni andmeil toetas muudatusi 77,92 protsenti hääletanuist, osalusprotsent oli 65.
Muude muudatuste kõrval keerab reform Putini presidendi ametiaegade mõõtmise tagasi nulli, lubades tal veel kandideerida ning jääda potentsiaalselt Kremli peremeheks kuni 2036. aastani.
Ühes hiljutises usutuses ütles Putin, et on otsustanud veelkord presidendiks kandideerida, sest nii saab Venemaa poliitiline eliit keskenduda valitsemisele ega pea tegelema talle võimaliku mantlipärija otsimisega.
Reformisätted annavad presidendile lisavolitusi tippametnike, kohtunike ja prokuröride ametissemääramisel ning lubavad, et miinimumpalk ei saa olla elatusmiinimumist madalam
Vene seadused saavad ülimuslikkuse rahvusvaheliste seaduste ees ning pensione hakatakse inflatsiooni põhjal indekseerima.
Põhiseadusreform lubab kaitsta konservatiivseid väärtusi. Muudetavad sätted hõlmavad nii venelaste usku jumalasse, vene keele staatust riigikeelena ning abielu kui liitu mehe ja naise vahel. Venemaa territooriumi loovutamine ja riigi "ajaloolise tõe" kahtluse alla seadmine on keelatud.
Opositsiooniliider Aleksei Navalnõi on nimetanud hääletust populistlikuks käiguks, mis annab Putinile õiguse olla "eluaegne president". "See on põhiseadus rikkumine, riigipööre," on Navalnõi seisukoht.
Killustunud ning aastaid kestnud poliitiliste repressioonide tõttu ja ligipääsuta riigimeediale on Putini vastased nõrgad ega ole suutnud luua arvestatavat vastuseisu reformidele. Võimudele on appi tulnud ka koroonaviirus, mille tõttu on rahvakogunemised keelatud.
Muudatuste heakskiitmine oli ette teada
Riigiduuma kiitis muudatused mitme nädala eest heaks ning uut põhiseadust saab juba raamatupoest osta. Putin oli aga otsustanud viia oma plaanide legitiimsuse kindlustamiseks läbi üleriigilise referendumi, mis lõppes kolmapäeval.
Kreml lükkas algselt 22. aprillile kavandatud hääletuse vastumeelselt edasi, kui koroonaviiruse levik hoogustus ning pandeemia tõkestamiseks kehtestati piiranguid.
Eelmisel neljapäeval algas eelhääletus. Viimane referendumipäev oli kuulutatud riigipühaks ja hääletajatele välja pandud ahvatlevad auhinnad, mille hulgas olid autod ja korterid.
Sel nädalal läbi viidud riiklik lävepakuküsitlus rohkem kui 163 000 valija hulgas näitas, et muudatusi pooldab 76 protsenti.
Putin tänas rahvast toetuse ja usalduse eest
President Vladimir Putin tänas neljapäeval venelasi nende toetuse ja usalduse eest pärast seda, kui üleriikliku hääletusega kiideti heaks põhiseaduse muudatused, mis võivad pikendada Putini valitsemisaega kuni aastani 2036.
"Suur tänu teile teie toetuse ja usalduse eest," ütles Putin televisioonis üle kantud sõnavõtus pärast Venemaa valimiskomisjoni teadaannet, et pea 78 protsenti hääletanutest toetas põhiseaduse parandusi.
Putin rõhutas, et muudatused olid vajalikud, sest parandavad poliitilist süsteemi ja tugevdavad sotsiaalseid tagatisi ning suveräänsust.
Ta ei maininud asjaolu, et muudetud põhiseadus võimaldab tal jääda võimule veel 12 aastaks pärast seda, kui tema praegune ametiaeg 2024. aastal lõppeb.
"Nõukogude Liidu lagunemisest on möödas väga vähe aega," ütles Putin. "Oleme veel mitmes mõttes väga haavatavad. Meil on vaja siseriiklikku stabiilsust ning aega riigi ja tema institutsioonide tugevdamiseks."
Putin lisas, et mõistab ka neid, kes hääletasid muudatuste vastu, sest paljud probleemid on veel lahendamata.
Tulemused näitavad aga, et valdav enamus Vene kodanikke usub, et me saame teha paremini, ning nüüd peab valitsus tegema kõik, et seda usaldust õigustada, lisas president.
Putin: muutusi on vaja Vene väärtuste kaitsmiseks
Putini sõnul on muudatusi vaja stabiilsuse tagamiseks ja ohtike Lääne mõjudega silmitsi sattunud vene väärtuste kindlustamiseks.
"Me hääletame riigi eest, mille tahame anda edasi oma lastele ja lastelastele," ütles Putin teisipäeval valijate poole pöördudes.
"Me saame tagada stabiilsuse, julgeoleku, heaolu ja väärika elu üksnes arengu kaudu, ainult ise ja ühiselt."
Paljud venelased, eriti need, kel meeles 1990. aastate kaos ja majandussegadik, on Putiniga päri.
"Meie riigis on palju probleeme. Ja muudatused, need aitavad osa sellest lahendada, mitte kõike, aga osa," ütles Moskva metroo töötaja Vladimir Bodrov eelmisel nädalal hääletades.
Põhiseadusreformide kritiseerijad leiavad, et nende mõte on Putini ligi 20-aastase võimuaja pikendamine.
Navalnõi: see on riigipööre
Opositsiooniliider Aleksei Navalnõi nimetas hääletust juba enne selle toimumist populistlikuks käiguks, mis annab Putinile õiguse olla "eluaegne president". "See on põhiseadus rikkumine, riigipööre," on Navalnõi seisukoht. Tema kutsus hääletust boikoteerima.
Pärast hääletustulemuste selgumist kolmapäeva hilisõhtul nimetas Navalnõi hääletustulemusi suureks valeks, mis ei peegelda reaalsust.
"Väljakuulutatud tulemused on võltsid ja tohutu vale. Neil pole midagi pistmist Venemaa kodanike arvamusega," kirjutas Navalnõi pärast esialgsete tulemuste avaldamist.
USA asevälisminister Stephen Biegun ütles esmaspäeval, et referendumitulemus on ammu ette teada ning selle eesmärk on pikendada Putini võimu tema elu lõpuni.
Killustunud ning aastaid kestnud poliitiliste repressioonide tõttu ja ligipääsuta riigimeediale on Putini vastased nõrgad ega ole suutnud luua arvestatavat vastuseisu reformidele. Võimudele on appi tulnud ka koroonaviirus, mille tõttu on rahvakogunemised keelatud.
Sõltumatu valimisvaatleja Golos on teatanud 1300 kaebusest valimisreeglite rikkumise kohta. Nii näiteks on mõni inimene hääletanud rohkem kui korra ja tööandjad on sundinud alluvaid referendumil osalema.
Kreml on huvitatud suurest osalusest, mistõttu oli ajutisi valimisjaoskondi ka bussides, telkides ja pargipinkidel.
Riikliku uuringufirma VTsIOM (Venemaa Avaliku Arvamuse Uuringukeskuse) eksperdid ennustasid eelmisel nädalal, et 71 protsenti hääletajaist on põhiseadusreformi poolt.
Siiski toimub hääletus ajal, mil Putini toetus on valitsuse vigade tõttu koroonaviiruse pandeemia alguses ja üldise majanduslanguse tõttu ajaloolises madalseisus.
Sõltumatu Levada keskuse uuringu järgi oli presidendi toetus mais 59 protsendiga kõigi aegade madalaim.
Analüütikute sõnul tahtis Putin saada referendumiga ühele poole enne, kui pandeemia majandusmõjud end tõeliselt tunda annavad.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: BNS