Lainetavate tänavatega paduvihma ajal tuleb süsteemide eripära tõttu leppida
Juuni kuumalainele järgnenud vihmasadu ujutas mitmel pool tänavad üle ja kiruda said nii jalakäijad, jalgratturid kui autojuhid. See on aga ekstreemsete vihmasadude puhul paratamatu.
Pühapäeval tabas Pärnut vihmasadu, mis kattis tänavad pahkluuni ulatuva veekihiga. Pärnu tänavate veejuhtimise eest vastutava ettevõtte Pärnu Vesi tehnilise teeninduse juht Roman Vaba rääkis, et intensiivse vihma järel on mõne ajaks vee tänavatel püsimine paratamatus.
"Pärnu puhul ma ei nimetaks seda üldse probleemiks, sest et neid juhtumeid, mida klassifitseerime üleujutustena, on minu kogemuse põhjal siin viimase viie aasta jooksul aastas üks kuni kaks korda ja tavaliselt on see mõju kuskil circa poolest tunnist kuni ühe tunnini," rääkis Vaba.
Tallinnasse jõudis suurem vihmasadu esmaspäeval. Ühtlast pahkluuni ulatuvat veekihti küll ei tekkinud, kuid väikeste tiikide suurustest lompidest läbi sõitvad autod kastsid veega võrdselt nii jalakäijaid kui kõrval sõitvate autode esiklaase. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg rääkis, et siin-seal on loodud erilahendusi, kuid täiesti lahti sellest probleemist ei saa kunagi.
"Sellist võimalust, et kõik vesi on nüüd kohe tänavamaalt, asfalti pinnalt kuhugi ära juhitud, sellist võimalust puhtfüüsiliselt ei ole olemas."
Tallinna Tehnikakõrgkooli teedeehituse lektori Sven Sillamäe sõnul on probleem aegunud süsteemides.
"Võiks öelda jah, et see paraku on täna paratamatus. Et need vihmavee ära juhtimise süsteemid, kollektorid, torud, kogu see on dimensioonitud siin ajaloolistele andmetele tuginedes. Ja tahame seda või mitte, ilmastik on, kliima on meil muutunud ja muutumas ja paraku on niimoodi, et on neid äärmuslikke ilmatingimusi rohkem ja nendega siis omal ajal ei ole osatud arvestada."
Lihtsamaid lahendusi on laias laastus kaks. Haljasalade loomine, mis imaks vee otse maa sisse, ning ajutised kollektorid teede või majade all, rääkis Sillamäe.
"Kui me katame pinnad betooni ja asfaltiga, see kõik jätab selle vee sinna peale. Aga kui meil on taimestikku rohkem, siis see aitab hajutada seda koormust, mis tänavatele tuleb. Ja võib-olla veel, mida saaks teha, on sellised ajutised kollektorsüsteemid, mida saab lokaalselt ehitada teede alla," selgitas Sillamäe.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg rääkis, et kuigi selleks nädalaks on suured vihmad tõenäoliselt möödas, siis probleem on püsiv.
"Torme on väga keeruline ette ennustada. Kui nad tulevad, siis see ongi see kliimamuutustega seonduv valingvihm, mille jaoks ei ole täna ükski linn maailmas valmis."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi