Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti inseneriosakonna juhataja Kalle Pint ütles, üleujutuste puhul pole otseselt midagi valesti tehtud. Tema sõnul on probleemi põhjus see, et tegemist pole tavalise Eestimaa suvega. Ta ütles, et sademete hulk ja intensiivsus on muutnud.

Pindi sõnul pole probleemne kogu linn, vaid teatud piirkonnad.

"Sel aastal on kesklinn muutunud selliseks kohaks. Alates maist on seal juba olnud neli korda paduvihm, mille tõttu olid mõned teelõigud üle ujutatud," ütles Pint.

Pindi sõnul on probleemiks eelmise sajandi 1930. aastatel ehitatud kanalisatsioonisüsteem, mis oli oma aja kohta suur, kuid tänapäevase keskkonna ja ilmastikuoludega enam hakkama ei saa. Ta ütles, et tänapäeval on kesklinna hoonestus palju tihedam ning inimesi ja reovett ka rohkem. Seda ei suuda kollektorid enam ära juhtida ning nii tekivad uputused.

"Näiteks enne Reidi tee ehitamist oli Tuukri tänavaga suuri probleeme, kuid uus sisseehitatud vihmaveekollektor ja võimas pump tulevad nüüd koormaga toime," rääkis Pint.

Selleks, et ka kesklinnast uputused ära kaoks, on Pindi sõnul vaja ehitada uued kollektorid ning panna reovesi omaette torudesse. Tema sõnul sellega linn praegu tegelebki. 

Pint tõi ka välja, et sellest juunist on uus väliskanalisatsiooni standard, kus on uued põhimõtted ja lähteandmed ning kus arvutusvihma väärtusi on suurendatud 43 protsenti.

Pint ütles, et ka uue taristu ehitamine pole lihtne, sest see on kallis. Uute kollektorite ja torude paigaldamiseks on vaja kõik teised tänava kommunikatsioonid ümber tõsta ning ka sõidu- ja kõnniteele teha uued katted ja lahendused.

Pindi sõnul on teine probleem kinnistute omanikud. Seaduses ja Tallinna eeskirjas on tema sõnul nõue, et kinnistu omanikud peavad ennast üleujutuste eest kaitsma, kuid tihti neid nõudeid pole täidetud.

Tallinna tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi abiprofessori Ivar Annuse sõnul pole viga tehtud alati konkreetse ristmiku ehitamisel, vaid ristmikku ümbritsevatel aladel ehk pole piirkonda terviklikult planeeritud.

"Võtame näiteks mõne suure ristmiku, mille kõrvale ehitati uus kaubanduskeskus ja vana haljasala täideti asfaldiga - see suurendab koheselt koormust kogu selle ristmiku ümbruses ja seetõttu hakkavad üleujutused toimuma kõige nõrgemas või haavatavamas kohas," ütles Annus.

Ka Annus tõi ühe tegurina välja muutunud kliima. Tema sõnul on teede ehitusel lähtutud ajaloolistest standarditest, kuid viimase kümnendi jooksul on vihmad läinud intensiivsemaks ja lokaalsemaks.

Annus ütles, et üks asi, millega nemad tehnikaülikoolis tegelevad, on kliimakindlate linnade planeerimise tööriist. Selle eesmärk on hinnata, millised on riskantsemad piirkonnad ning kus peaks sekkuma. 

Annuse sõnul tuleb uusarenduste puhul hoolikalt analüüsida, kuidas see mõjutab ümberkaudset taristut. Ta ütles, et praegu on Tallinna Vesi ja linn andnud arendajatele normid selle kohta, kui palju vett võib lasta taristusse, kuid need vajaksid põhjalikumat analüüsi.

Annus ütles, et ka lihtsalt rohkem ja suuremate kollektorite ehitamine pole lahendus, sest kui neis pole piisavalt vett, siis need kipuvad ummistuma. 

Annus ütles, et tegelikult tuleks olemasolevat taristut muuta nutikamaks ning dünaamilisemaks. 

"Ma arvan, et suund läheb selles suunas, et kogu meie infrastruktuur, kogu meie elu muutub nutikamaks, nii et ka olemasolevad suhteliselt staatilised süsteemid muutuvad dünaamilisemaks ja suudavad vajadustega kohaneda," ütles Annus.

Ta tõi näiteks, et Rakveres ja Haapsalus on praegu pilootprojektid, milles muudetakse olemasolevat taristut kohalduvaks nii, et see tajub, kui kuskil veesüsteemid täituma hakkavad, ning siis sinna enam vett juurde mujalt ei suunata.

Annus ütles, et innovatsiooni rakendamine võtab aega, kuid midagi saab ka kohe ära teha. Tema sõnul peaksid linnad, omavalitsused, teeehitajad ja sademesüsteemide projekteerijad hakkama süsteeme terviklikumalt vaatama ning omavahel paremini suhtlema. Näiteks, et tänavatele ei ehitataks valedesse kohtadesse nn lamavaid politseinikke või liiga kõrgeid äärekive. Ta tõi ka välja, et võiks rohkem ära kasutada rohetaristut, et aeglustada vee kanalisatsiooni jõudmist, mis aitab ära hoida üleujutuste tekkimist.