Reportaaž: Tartu Vabaduse puiestee sai autovabaks
Reede õhtul avab Tartu linn Vabaduse puiestee autovaba ala. ERR käis vaatamas, mis kõik tavapäraselt autode kasutusel olevale teele püsti pandud on ja mida seal teha saab.
Autovabaduse puiestee avamine toimub küll alles kell 18 õhtul, aga sagimine käib vabaajaplatsiks muudetud autoteel juba kell 10 hommikul. Kaubamaja-poolsesse otsa on kogunenud kümmekond kauplejat, kes parasjagu asju lettidele laotavad.
"Ma müün laste kleite, peakatteid, rätte, mütse, torusalle," kirjeldab üks müüja, kes usub, et rahvast tuleb Vabaduse puiestee avamisega linna nüüd rohkem.
Enamikust kauplejatelkidest leiab eesti disaini, näiteks tikandiga käsitööd. "On käterätte, saunalinasid, pajalappe, mida iganes," räägib teine müüginaine. Detsember oli viimane kord, kui ta sai oma kaupa müüa. "Nüüd on jälle esimene suurem väljatulemine."
Kõnnin mööda Vabaduse Puiesteed edasi vanalinna suunas ning tee peale jääb suur silt kirjaga "Tartu 2024", suured punased konstruktsioonid ja nende vahel rippuvad võrkkiiged. Jõuan punase puidust majakeseni, kus Tartu noorsootöö keskus peab järgmised kuu aega oma välinoortekeskust.
"Katusel on terrass, all on leboala, kus saab teha erinevaid ringmänge, lauamänge ja üldse noortega koos olla," kirjeldab keskuse haldusjuht Karl Feigenbaum. Maja ehitasid nad kolm päeva ja praegu on veel jäänud teha viimased lihvid.
Edasi liikudes jõuan tänava keskpunkti, kus asub suur bassein, mille keskel on lava. "Tahaks teada, mida see bassein endast kujutab. See on selline pilkupüüdev," märgib üks möödakäijatest.
Inimeste üldine esmamulje on, et tegemist on laheda ja huvitava ettevõtmisega. "Väga hästi meeldib. Ilusad heinad ja rabarberid on toodud siia. Ma arvan, et lastele ka meeldib," ütleb ema, kelle väike tütar ta võrkkiikede juurde oli vedanud.
Teine ema märgib, et ka tema pojale Oskarile meeldivad enim samuti kiiged, aga ka liivakast. Lisaks kiikedele ja liivakastile on aga puiestee äärde jõudnud ennast parkida ka erinevad tänavatoidukaubikud – saab nii krõbedat kala kui ka vietnamipäraseid rulle.
Raekojaplatsi poolsesse otsa jõudes märkan Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjust ühte kasvuhoonet värvimas. "Sellesse samasse kasvuhoonesse tuleb raadiomaja ehk iga nädal on siin sees erinev raadio ja kohe siin platsi peal lähevad eetrisse erinevaid saated," kirjeldab Arjus, kes ühes teistega annab ettevõtmisele veel viimaseid lihve.
Toimetaja: Merili Nael, Merit Maarits