"Peale põhiseaduse vastuvõtmist aastal 1992 valis võimule tulnud isamaaline valitsus meie riigi arenguks lausliberaalse majandusmudeli. See oli väga julge väljakutse kogu riigi edasisele arengule. Kahjuks tuleb tõdeda, et see valik ei õigustanud ennast," seisis Rüütli kõnes.

Rüütel lisas, et politoloogid ei ole seni vaevaks võtnud analüüsida võimalike majandusmudelite rakendamise otstarbekust Eesti riigile viimase 30 aasta jooksul.

1992. aastal vastu võetud põhiseadus on Rüütli hinnangul ajahambale hästi vastu pidanud.

Rüütel avaldus rõõmu haldusreformi jõustumise üle 2017. aastal. "Rõõmu teeb see, et meil on tekkinud tubli ja töökas kogukond, kes suudab haldusreformi arenguid analüüsida. Tuleb nõustuda nendega, et seni oleme realiseerinud alles haldusreformi esimese etapi. Oleme paika pannud omavalitsuste piirid. Järgmine etapp näeb regionaalhalduse ümberkorraldamist. On rõõm tõdeda, et sellega tegeldakse tõsiteaduslikult. Üheks suuremaks väljakutseks saab olema ääremaastumise peatamine," kirjutas Rüütel.

"Euroopa ja maailmaga võrreldes oleme hõreda asustusega perifeeria riik. Maapiirkondade kahanemine on kahjuks üle-Euroopalik suundumus. Kuid ärgem laskem endid sellest heidutada. Oleme varemgi olnud mitmes ettevõtmises teerajajateks," seisis Rüütli kõnes.

Rüütli sõnul on küsimus, kuidas leida ääremaadele oma realistlik elukeskkond ja majandustegevust stabiliseeriv nišš. "Üha enam kaldume sinnapoole, et ka väikese Eesti jaoks vajame kahte haldusmudelit, ühte suurlinnade ja teist kahaneva elanikkonnaga valdade jaoks," märkis Rüütel.

EKRE on Rüütli sõnul valitsuserakonnana hästi hakkama saanud ja möödunud aasta aprillis moodustatud kolmikliidu valitsus oli õige otsus. Rüütel märkis, et erakonna juhid on teinud tublit tööd ja seetõttu on ka EKRE liikmeskond kasvanud 125 inimese võrra.

Rüütel ise kongressile ei tulnud, tema kõne luges ette Henn Põlluaas.