Te soovite moodustada valitsust ning enda kätte saada peaministri portfelli. Selleks tuleb saada juurde valijaid. Millise partei arvelt ja kuidas?

Jah, me räägime ju pikast plaanist ehk vähemalt kolme aasta pikkusest plaanist, kui seda sihtmärki silmas pidada. Kahtlemata ei ole ühte kindlat mingit valijaprofiili, keda me tahaksime enda poole meelitada, vaid me räägime ikkagi erinevatest tükikestest erinevates segmentides, kui poliittehnoloogiliselt väljenduda. Me räägime ka nendest inimestest, kes valimistel tavaliselt ei käi. Ja küllap on inimesi nii, nagu Reformierakonna, Keskerakonna võib-olla ka Isamaa taga, kes võiksid kaaluda kunagi tulevikus ka meie poolt hääletamist.

Selleks, et toetust suurendada, tuleb võib-olla muuta ka pisut oma nägu. Kas te ei karda, et muutes oma nägu, te kaotate need valijad, kes teil täna on?

Seda kindlasti tuleb silmas pidada, et rohkem peab juurde tulema kui ära saab minna. Meil kindlasti on vaja väga tähelepanelikult jälgida ja kuulata oma seniseid valijaid ja oma liikmeid ja see oli ka üks osa minu tänasest sõnumist erakonnakaaslastele, et on asjad, mis kindlasti jäävad meil muutumatult edasi ja need kasvavad välja meie väärtuspoliitilisest vundamendist.

Aga ma väga ei muretse. See ei ole nagu nullsumma mäng. Ma arvan, et on võimalik oma kuvandit pisut muuta niimoodi, et me ei kaota oma seniseid toetajaid, sest kuvandi muutmine ei pruugi olla sisu muutmine, see võib olla ka vormi muutmine natukene.

Selleks, et saada valijaid juurde, oleks vaja midagi pakkuda naistele, sest naised ei ole eriti teie valijad. Pigem teid valivad mehed. Mida te naistele pakute?

Kindlasti me tuleme välja selliste sõnumitega, mis püüavad seda defitsiiti, mis meil on mitte ainult naiste hulgas, aga ka teatud vanusegruppides, teatud geograafilistes mõõtmetes..

Aga ikkagi naistele?

Täna ma neid sõnumeid sellisel moel siin välja ei käi, eriti kahe ja poole minuti jooksul, aga meil on mõeldud selle peale.

Kas oleks mõeldav ka koalitsioon Reformierakonnaga?

Seda on täna küsitud vist peaaegu kõigi poolt.

Jah, ja te olete öelnud ei. Miks? Miks mitte?

Sellepärast, et ma olen rahul selle koalitsiooniga, mis meil praegu on ja ma arvan, et see on halb poliitiline kultuur, kui sa lihtsalt n-ö poole käigu pealt lühiajalise kasu nimel tõmbled. Aga kui me räägime üleüldiselt, kas teiselpool järgmisi valimisi või ka näiteks pärast kohalikke valimisi mõnes suures omavalitsuses, siis minu sõnum on see, et mina ei välista kedagi lihtsalt sellepärast, et see on seda, teist või kolmandat värvi erakond, vaid mina üritaksin leida võimalikult suurt ühisosa.

Nii et ei ole põhjus selles, et te kardaks Reformierakonnaga teha koalitsiooni?

Ma arvan, et pigem peaks ikkagi ju küsima neilt, kas nemad kardavad midagi.

Helir-Valdor Seeder on öelnud, et EKRE on muutumas juba sama ülbeks kui Reformierakond. Kas te ei taju seda tegelikult, et võib-olla mingil hetkel hakkavadki teie valijad tajuma seda paralleeli, et oletegi muutunud natukene Reformierakonna moodi?

Seda tagasisidet ma ei ole saanud ei meie liikmetelt ega meie valijatelt, et me oleksime kuidagi ülbeks läinud. Kui on kriitikat olnud, siis see on see, et asjad ei edene piisavalt kiiresti - kriitika, millega võib ju kohati ka nõus olla. /.../ Viimaste päevade jooksul on mitmeid intervjuusid olnud Isamaa poliitikute poolt, mis on olnud suhteliselt krõbedad. Ma arvan, et see pigem peegeldab nende pikaajalist mure oma poliitilise positsiooni pärast.

Kas te ei karda seda, et isa on andnud teile partei üle sellisel hetkel, kus te tegelikult olete oma populaarsuse haripunkti juba saavutanud ja teile jääb võib-olla ainult n-ö mäest alla sõidu elamus?

Ei, kindlasti mitte. Ma arvan ikka, et meie parimad ajad on alles ees.