Terviseamet: viiruse teine laine on väga tõenäoline
Viiruse teise laine tulek Eestis pole kindel, ent siiski väga tõenäoline, hindab terviseamet. Et õigeaegselt reageerida, jälgib amet COVID-19 viiruse leviku hindamiseks kolme peamist indikaatorit.
Terviseameti peadirektori kt Mari-Anne Härma ütles, et viiruse teise laine tulek Eestis pole küll täiesti kindel, ent siiski väga tõenäoline.
"Enne, kui pole korralikku vaktsiini, ei saa rääkida karjaimmuunsusest ja peame arvestama, et puhangud tulevad," ütles ta.
Härma selgitas, et koroonaviiruse leviku hindamiseks jälgivad nad kolme indikaatorit. Kui üks kolmest hakkab muutuma, tuleb taas valvsaks muutuda.
Üks neist on tehtud testide arv, mille standardi on maailma terviseorganisatsioon (WHO) paika pannud. Kui teste hakatakse rohkem tegema, viitab see võimalikule haigestumise kasvule.
Teine on positiivsete testide määr. Kui see jääb alla viie protsendi kõigist tehtud testidest, saab öelda, et haigestumuse määr on madal. Eestis on see praegu alla ühe protsendi.
Kolmas indikaator on haigestumuse kiirus.
"Kui kiirus kasvab, positiivsete testide määr on üle viie protsendi ja testide arv on suur, siis on haigestumus tõusmas," ütles Härma. "Eestis ei ole praegu alust kahtlustada viiruse varjatud levikut, olukord on kontrolli all. Aga see ei pruugi nii jääda, nii on olukord hetkel."
Viimase nädalaga on Eestis tuvastatud üheksa koroonapositiivset, neist nelja puhul on nakatumise koht teadmata. Osa viirusekandjaid on haiguse saanud välismaalt.
"Kuni endiselt tuleb teadmata nakatumise paigaga positiivseid, on Eestis kohapealne ulatuslik levik. Kui teame täpselt, kust keegi oma nakkuse sai, saame öelda, et meil on kohapealne piiratud levik," kommenteeris Härma.
Ta lisas, et kogu Euroopas on haigestumine püsinud juba 17 päeva võrdlemisi madalal. Kuid maailmas levib viirus endiselt, see pole kusagile kadunud.
"Kui anda talle võimalus, tuleb ta tagasi," hoiatas Härma.
Ettevalmistus sügiseseks laineks parem
Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas, et kui sügisene puhang peaks tulema, siis isikukaitsevahendite puudust enam ei teki, sest lisaks riiklikule ühekuisele varule on ka kõik raviasutused kohustatud omale kuu varu tekitama, mis kompenseeritakse haigekassa eelarvest. See võimaldab ka plaanilise raviga viiruspuhangu ajal jätkata.
Ent riik ei piirdu üksnes oma kriisivaru loomisega, vaid selles on hea tava korras kokku lepitud ka ravimite hulgimüüjatega. Lisaks kontrollitakse ravimivaru laoseise senise kord kvartalis välba asemel kord nädalas, mis võimaldaks ravimifirmadel kiiremini vajadustele reageerida ja tarneraskusi eos ära hoida.
Kas uueks puhanguks määratakse ära koroonaviirusele spetsialiseeruvad haiglad või peab kõigil 19 raviasutusel säilima võimekus neid vastu võtta, pannakse kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhi Arkadi Popviga augustis paika.
Lisaks Popovile on ka teadusnõukoda avaldanud valmisolekut oma tööga sügisel jätkata, kui uus laine peaks tulema.
Toimetaja: Merilin Pärli