Eesti koroonaäpi arendajad lubavad augustis oma töö ette näidata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti rakenduse tegijad on võtnud eeskujuks Saksamaa koroonaäpi (pildil)
Eesti rakenduse tegijad on võtnud eeskujuks Saksamaa koroonaäpi (pildil) Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Michael Sohn

Eesti koroonaäpi arendajad on jõudnud lõpusirgele ning lubavad augustis rakendusega välja tulla. Eestil on äpi arendamisega läinud enamikest riikidest kauem, ent sotsiaalministeerium lubab pika töö tulemuseks ka kvaliteetset toodet.

Sotsiaalministeerium ootab mobiiltelefoni koroonarakendust 20. augustiks. Ministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni nõunik Priit Tohver räägib, et rakendust valmistab 20-liikmeline töögrupp vabatahtlikult oma põhitöö kõrvalt. Näiteks Lätis ja Saksamaal, kus äpid on juba kasutuses, tegutseb igapäevaselt rakendusega vastavalt 50 ja sada inimest.

"Seda äppi valmistab ikkagi vabatahtlike kontsortsium, mis koosneb erinevatest ettevõtetest. Ühest küljest võtab asi selle võrra kauem aega, et need ettevõtted ei ole varem koos töötanud, teisest küljest me ei saa neile kehtestada ka väga karme tähtaegu, sest kõik see töö on nende vabast tahtest ja tasuta," rääkis Tohver.

Nõunik lisas, et natuke peab vaatama ka epidemioloogilist olukorda. "Võtsime kõik vastu otsuse, et me tahame ikkagi seda äppi ehitada korralikult. Olukorras, kus praegu nakkuste arv on väga madal, on mõistlik oodata ja teha väga hea toode, mida ollakse valmis kasutama pikka aega, kui et teha toodet kiirustades. Me oleme pannud selle rõhu praegu kvaliteedile."

Esimese koroonaäpiga tuli juba pandeemia alguses välja Singapur. Eesti lähinaabritest paistis silma Läti, kus hakati rakendusega viirust jälgima mais. Soome koroonaäpp peaks valmima 31. augustil ning ka Leedu pole enda rakendust veel valmis saanud. Eesti rakenduse tegijad peavad eeskujudeks Šveitsi ja Saksamaad.

"Eesti rakendust me hakkasime ehitama Šveitsi rakenduse peale. Saksamaa seetõttu, et neil on kõik väga hästi dokumenteeritud. Me kindlasti loodaksime samaväärse läbipaistvusega enda rakendusega välja tulla," ütles Tohver. Ta tõi veakohtadena välja Prantsusmaa ja Norra, kes koguvad riigina rakenduse kaudu rohkem infot kui Eesti.

"Ja oli näha, et kasutajate hulk oli oluliselt madalam. Seetõttu oleme meie algusest peale teinud sellise rakenduse, kus riigile laekub absoluutselt minimaalne info ja tegelikult enamus infost jääb kodaniku enda kätte. Norra puhul oli õppetund see, et äpp ei tohi kindlasti kasutada GPS-andmeid."

Eesti rakendus hakkab töötama isikustamata koodide põhjal. Kui inimene annab positiivse testi, laeb telefon tema koodi serverisse. Kõik teised rakenduse kasutajad saavad teate, kui nad on viimasel ajal koroonahaige telefoni läheduses olnud. Võiks arvata, et viiruse tõkestamiseks on rakendus tõhus vaid siis, kui selle laeb endale piisavalt suur osa elanikkonnast. Tohveri sõnul see väide paika ei pea.

"See on natukene müüt. Mõned analüüsid, mis on siis näidanud, et kui meil riigis oleks ainult äpp kasutuses, kui palju peaks siis äppi kasutama, selleks et see oleks võimeline viiruse laineid ära tõrjuma, see oleks kuskil 60 protsenti. Aga reaalsuses ei ole üheski riigis ainult äpp kasutuses. Eestis samamoodi, meil on ka klassikaline jälgimissüsteem, mida teeb terviseamet, meil on sotsiaalne distantseerumine, hügieeninõuded, kõik muu. Iga kasutus on tegelikult kasulik, sest see on täiendav meede olemasolevale."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: