Rakenduse tööpõhimõte on lihtne: iga allalaadija saab oma telefoni isikustamata koodi. Kui inimene annab positiivse testi, laeb telefon tema koodi serverisse. Kõik teised rakenduse kasutajad saavad teate, kui nad on viimasel ajal koroonahaige telefoni läheduses olnud.

Valdav enamik andmetest püsib inimese enda telefonis, sealhulgas kogu teave sellest, kas inimene on olnud lähikontaktis, ütles ERR-ile sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Priit Tohver.

"Rakendusel on ka server, kuhu kogunevad nakatunud inimeste isikustamata koodid, mida teised kasutajad saavad alla laadida. Isikustamata koodi alusel ei ole võimalik isikut tuvastada," lausus Tohver.

Koodid kustuvad serveris regulaarselt 14 päeva tagant. Rakenduse server paikneb Riigipilves ja seda haldab tervise ja heaolu infosüsteemide keskus. Kuidas täpselt ja mis andmeid äpi toimimistsükli käigus töödeldakse, saab olema kasutajale lahti seletatud äpi veebilehel ja App Store`i ning Play Store`i keskkonnas, kinnitas Tohver.

"Riigi ja äpi arendavate ettevõtjate seisukoht on selge, et äpp peab olema kasutajate privaatsust austav," ütles ta.

Bluetooth peaks asja ära ajama

Lähikontakti hakkavad äpid tuvastama Bluetoothi tehnoloogia põhiselt, mis on osas riikides tekitanud mõningast kõhklust.

Tohvri sõnul on seda siiski piisavalt katsetatud ja tõi näiteks Singapuri, Saksamaa ja Šveitsi. Viimased kaks riiki ongi Eesti äpi loomisel eeskujuks. "Selge ta on, et Bluetooth ei ole loodud meditsiiniliseks tehnoloogiaks, kuid tänaseks on Bluetoothi põhist lähikontakti tuvastust katsetatud juba kümnetes riikides ja selle täpsust on peetud piisavaks, et lähikontakti tuvastada," märkis ta.

Täpsus ei pea olema väga suur – piisab arusaamisest, kas telefoni kasutaja oli piisavalt pikka aega piisavalt suure tõenäosusega vähem kui kahe meetri kaugusel nakatunust või mitte.

Analüüsitavad signaalitugevused ehk saadetud ja vastu võetud signaali tugevuse vahe jaotatakse selle järgi nii-öelda kastidesse ja igal kastil on on oma kaal. "Näiteks kui signaalitugevuste vahe on alla 50 dB, siis on väga suur tõenäosus, et seadmed on teineteisest vähem kui kahe meetri kaugusel ja seega väiksem kui 50 dB kastile lisatakse suur kaal. Vahemikus 50 kuni 55 dB on tõenäosus olla kahe meetri kaugusel väiksem, ja vastavalt sellele on vahemikule kehtestatud ka väiksem kaal," selgitas Tohver.

Äpp arvestab arvutusi tehes ka konkreetse telefoni eripäradega, sest erinevate tootjate erinevad mudelid tajuvad signaale erinevalt.

See ei välista, et mõnel juhul võib äpp siiski eksida ja tuvastada lähikontakti, kui telefonid olid teineteisest kaugemal kui kaks meetrit, aga ülimat täpsust ei saagi nõuda ega saavutada, märkis Tohver. "Samasugune ebamäärasus kehtib ka klassikalise manuaalse lähikontakti tuvastuse puhul, kus inimene püüab meenutada, kellega ta kokku puutus," nentis ta.

20. augustiks peaksid vajalikud testid olema tehtud ja äpi peaks saama alla laadida Play Store`i ja App Store`i kaudu, ütles Tohver. Tegu saab olema konkreetselt koroonaviiruse leviku piiramise äpiga, kuid ollakse avatud võimalusele, et tulevikus võib telefonirakendust kasutada mõne teise nakkushaiguse leviku piiramiseks, lisas ta.

Äpile arenduste ja turvatestide tegemiseks on planeeritud eelarvesse 42 000 eurot. Iga-aastane halduskulu on hinnanguliselt 25 000 eurot, öeldi ERR-ile sotsiaalministeeriumist.

Äpi soovitab sotsiaalministeerium laadida alla kõigil Eestis viibijatel.

Eesti koroonaäppi valmistab 20-liikmeline töögrupp vabatahtlikult oma põhitöö kõrvalt. Näiteks Lätis ja Saksamaal, kus äpid on juba kasutuses, tegutseb igapäevaselt rakendusega vastavalt 50 ja sada inimest.