Uued koroonapiirangud tulevad, kui nakatunuid on kahe nädala peale 300
Terviseametil on kindlaks määratud koroonahaigestumiste piirarv, mille täitumisel hakatakse ühiskonnas taas piiranguid seadma.
Terviseameti peadirektori kt Mari-Anne Härma kinnitas Vikerraadio saates "Uudis+", et võttis uudise kaheksast koroonapositiivsest vastu rahulikult.
"Siis, kui mina majja jõudsin, juba terviseameti inimesed toimetasid, meedia oli hästi juba kursis kõigega, inimesi juba helistati läbi. Mina saan rahulikult olla, tean, et terviseametis töö käib," kinnitas Härma.
Härma ütles, et jaanipäeva elas Eesti ilusti üle, ükski lisandunud kaheksast juhust pole selle pühaga seotud.
Ta aga ei nõustunud, et vaid päev varem peetud terviseameti pressikonverentsil väljendatud rahulolu madala haigestumise määra üle ennatlik oleks olnud. Samas peab ta tõenäoliseks, et kaheksa juhtu arenevad edasi haiguskoldeks.
"Kaheksa juhtu on ikka endiselt päris väike arv ja ühe päeva peale on raske öelda, mida see peaks tähendama nüüd. Siin peaks natuke jälgima seda trendi nüüd, kuidas see asi areneb. Tõenäoliselt nende kaheksa juhu pealt tekib siit kolle, sest et tegemist oli jälle peoga, kus inimesed nakatusid," ütles Härma.
Kuigi Venemaalt tulnud veokijuht, kes Eestis peole läks, oli juba saabudes haigusnähtudega, pääses ta ometi üle piiri.
Härma tunnistas, et ta ei tea, kas mehel mõõdeti piiripunktis temperatuuri või jälgiti tema tervislikku seisu.
"Piiril ikka kontrollitakse, aga kuna tegemist oli autojuhiga, siis autojuhtidel on lubatud läbi tulla. Loomulikult läbivad nad ikka kontrolli, aga eks ikka juhtub," ütles Härma.
Ta pidas ka võimalikuks, et inimese sümptomid olid nii kerged, et neid lihtsalt ei märgatud.
"Teinekord ka palaviku mõõtmine ei anna seda tulemust, mida me tahaksime. Sümptomeid annab ka varjata, teinekord ei tulegi iga pisikene köha esile."
Kaubanduspiiride kinnipanekut riikidega, kus nakatumise määr on endiselt väga kõrge, ei pidanud Härma õigeks.
"Seni, kuni asi on kontrollitav, seni, kuni meil on jõudu neid jälgida, seni, kuni piiril on jõudu seda jälgida, on aega ja jõudu nõustada, aga teatud paratamatus see on, et neid juhtusid tuleb," möönis Härma.
Ta pidas oluliseks, et nende inimeste üle oleks hea kontroll, siis saab ka viiruse ohjeldamisega hakkama.
See Venemaalt sisse toodud juhtum pole ainus viimastel nädalatel välismaaga seotud juhus Eestis. Üksikud juhud on toodud sisse ka Rootsist ja Saksamaalt.
Uute piirangute kriteerium: 300 juhtu kahe nädala peale
Mitu nakatumist peab selleks olema, et olukorda saaks juba teiseks laineks nimetada, ei osanud Härma konkreetselt nimetada.
"Siin on mitmeid erinevaid faktoreid, mida tuleb vaadata. Esiteks, kui kiiresti haigestumus kasvab; paljud neist on selgelt piiritletud kolded, mis on hästi hoomatavad ja jälgitavad; mis on üldine tervishoiufoon - ka muud haigestumised on väga olulised vaadata, et kuidas meie haiglad ja tervishoiusüsteem toime tuleb; mis toimub naaberriikides," loetles Härma.
Nii on üks indikatsioone see, kui Euroopas hakkab haigestumine jõudsalt kasvama.
"Siin on ühte selget joont väga raske tuua, aga kindlasti need märgid tulevad juba palju varem, kui me saame hakata rääkima, et nüüd algas teine laine," lisas Härma. "Kui on ohusignaalid, siis me teame ennast jälle valmis panna."
Eesti kogunakatunute arv peaks olema üle 25 nakatunu 100 000 elaniku kohta ehk umbes 300 juhtu kogu elanikkonna peale kahe nädala jooksul, et terviseamet asuks kehtestama uusi piiranguid. Ajaliselt teeb see umbes 21 nakatunut ööpäevas iga ööpäeva kohta kahe nädala jooksul. Lisaks peaks neid koldeid olema paljudest allikatest.
"See peab selline Eesti keskmine olema. Maakonna lõikes need numbrid võivad olla väiksemad, aga oleneb sellest olukorrast ja põhjusest, miks see toimub," lisas Härma.
Sellisel juhul välditakse esmalt kogu riigi karantiini panemist, esimesed piirangud peaksid võimalusel olema lokaalsed - seal, kus nakatunute arv on suurim.
Toimetaja: Merilin Pärli