Proviisorid alles harjuvad apteegireformist sündinud uue olukorraga
Kolm kuud pärast reformi apteekide omanikena tegutsevad proviisorid alles harjuvad uue olukorraga.
Apteegireformist on möödas kolm kuud. ERR uuris, mis selle aja jooksul apteegiturul toimunud on.
1. aprillil, kui reform lõppes, jäi tegutsema 469 apteeki. 25 apteeki suleti, kuid neist viis avati hiljem uuesti. Veel kolm proviisorapteeki on nüüd kohtades, kus varem apteek puudus. Kolm apteeki on ka suletud, kuid mitte proviisori tõttu, vaid need hooned on läinud remonti. Seega tegutseb Eestis praegu 474 apteeki.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütles, et kliendid ei ole muudatusi tajunud ega peakski.
"Kui üks reformi eesmärke oli, et ravimite hulgimüüjad ei omaks ega juhiks apteeki, siis nüüd on loodud eeldus, et tänased omanikud teevad oma otsused vabamalt. Kui kliendi vaatest mõelda, siis apteekrid, kes inimestele nõu annavad, on ju samad. Edasi tulekes keskenduda apteegi arengule ja proviisori rollile patseiendi ravis," rääkis Kiisk.
Apteegi omanikuks saanud proviisorid leidsid end kohe keset koroonaviirusest tingitud eriolukorda. Apteekidel oli väga suur surve, millest nüüd juba tasapisi taastutakse. Kuigi peale tuleb suvepuhkuste aeg, on tavapärane töö apteekides läinud ikka edasi, ütles Proviisorite Koja juhataja Karin Alamaa-Aas.
"Tasaspisi harjuvad proviisorid olukorras, kus nad on omanikud. Need, kes ei ole omanikud, töötavad samamoodi edasi nagu enne. Kusagil pooleteise aasta pärast on apteegiturg korrastunud," usub Alamaa-Aas.
Üks, mida reformi eel kardeti, oli ka ravimite kättesaadavus, tarnete katkemine. Karin Alamaa-Aas ütles, et raskusi oli, aga need olid ka tingitud kriisiolukorrast.
"See tihti ei sõltunud üldse Eesti tarnijatest, tarneprobleemid tulid mujalt. Aga need on saanud lahenduse või asenduse ja ma väga loodan, et inimesed pole jäänud oma ravimitest ilma."
Katrin Kiisk ravimiametist lisas, et seda hirmu õhutasid natuke huvipooled ehk endised omanikud.
"Ravimite kättesaadavus ei ole seotud otseselt apteegireformiga, vaid sõltub ravimitootja võimekusest ravimeid nõudlusele vastavalt toota," ütles Kiisk.
6. juunil läbis riigikogus esimese lugemise ravimiseaduse eelnõu, kus on palju punkte alates ravimite hinnast, valmistamisest kuni jäätmekäitluseni. Karin Alamaa-Aas ütles, et proviisorid tegid sinna mõned ettepanekud, mis reformi järel ilmsiks on tulnud.
"Et proviisoromanik saaks töötada kõikides oma apteekides ja ravimite valmistamine võiks olla näiteks ühes neljast proviisorile kuuluvas apteegis," tõi Alamaa-Aas näite.
Et proviisor saab olla oma apteegis otsustaja ja terviseteenuste arendaja on tõstnud ka huvi selle elukutse vastu.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi