Konkurentsiamet: riigil puudub ravimite juurdehindluse üle kontroll ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1599033000000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Kuigi ravimite juurdehindlusele kehtivad Eestis piirmäärad, on ostuhind, millega hulgimüüja ravimid sisse ostab, manipuleeritav ning lubab tarbijalt küsida kõrgemat hinda, selgus konkurentsiameti analüüsis.

Konkurentsiamet viis läbi konkurentsiolukorra analüüsi, et hinnata ravimite hindadele seatud piirmäärade regulatsiooni toimimist. Ameti hinnangul on kehtiv ravimite juurdehindluse süsteem puudulik ning selle järelevalve killustatud.

Ravimite jae- ja hulgimüügil kehtivad juurdehindluse piirmäärad, millest rohkem ei tohi hulgimüüja või apteek ravimipakendile hinda lisada. Samas konkurentsiameti analüüs kinnitab, et ostuhind, millega hulgimüüja ravimid sisse ostab, on manipuleeritav.

Tegelikkuses maksab ravimitootja tihti hulgimüüjale osa ostuhinda tagasi, vormistades need tagasimaksed boonustena või tasuna lisateenuste eest (nn kickbackid). Juurdehindlused arvestatakse siiski esmasel ostuarvel märgitud kõrgema hinna järgi. Seetõttu on ravimi hind hinnaregulatsiooni järgselt kõrgem, kui see olema peaks, märkis konkurentsiamet.

Amet tõi näite, et kui hulgimüüja ostab ravimipakendi tootjalt 100 euroga, siis apteegile tohib ta selle edasi müüa maksimaalselt kolmeprotsendise juurdehindlusega ehk 103 euroga. Tegelikkuses maksab aga tootja erinevate tagasimaksete, allahindluste, teenustasude ja muu sellisega 30 eurot hulgimüüjale tagasi. Sel juhul, müües ravimipakendi apteegile 103 euroga, moodustaks hulgimüüja tegelik juurdehindlus mitte kolm, vaid kuni 33 eurot ehk lausa 33 protsenti. See kajastub ka ravimi lõpphinnas, sest õige ostuhinna arvestamisel oleks ravim patsiendile märksa soodsam, märkis konkurentsiamet.

Iga kord, kui hulgimüüja lisab lubatava maksimaalse juurdehindluse n-ö ametlikule, mitte tegelikule tagasimaksete järgsele ostuhinnale, maksab lõpptarbija ravimite eest rohkem, kui peaks, märkis amet.

Konkurentsiamet leidis terve rea sellised küsitavaid arveldusi.

Ravimiseaduse järgi tohivad nii hulgi- kui jaemüüjad lisada ravimipakile kindla juurdehindluse. Näiteks 10-eurose ravimipakendi puhul on hulgimüügis lubatud juurdehindluseks maksimaalselt viis protsenti ja jaemüügis 15 protsenti. Juurdehindluse piirmäärana on ette nähtud 6,39 eurot ravimipakendi kohta.

Tagasimaksete tegemiseks on välja mõeldud hulk põhjuseid (konkurentsiamet tõi välja kümmekond), mõnel juhul tegid tootjad hulgimüüjatele tagasimakseid aga lausa ilma põhjuseta, märkis konkurentsiamet.

Tootjad ja hulgimüüjad on lisaks seotud kõiksugu lisatehingutega: näiteks maksavad tootjad teatud ostumahu saavutamisel hulgimüüjatele boonust, pakutakse allahindlust ning levinud on erinnevate teenuste ostmine hulgimüüjatelt. Viimaste puhul ostetakse eelkõige turundusteenuseid (reklaam, parem väljapanek).

Seega liiguvad tootjate ja hulgimüüjate vahel märkimisväärsed rahasummad ja see kujutab ameti hinnangul riski hinnaregulatsiooni eiramiseks.

Ravimiameti käed jäävad lühikeseks

Järelevalvet teeb apteekides või hulgimüüjate juurdehindluse üle teeb ravimiamet, kuid saab seda teha vaid osaliselt. Konkurentsiamet märkis, et ükskõik kui ranget kontrolli ravimiamet selliselt teeb, jääb hulgimüüjate hinnakujundus ostuhinna manipuleeritavuse tõttu siiski kontrollimatuks.

"Eelnevast nähtub, et ravimiameti järelevalve ulatus on sedavõrd piiratud, et juurdehindluste regulatsiooni eesmärke pole seeläbi võimalik saavutada. Lisaks vaieldavale pädevusele tuleb seejuures arvestada asjaoluga, et seadus ei sätesta ostuhinna alaste rikkumiste puhuks karistusi. Õigus sekkuda haldusmenetluse korras on piiratud," märkis konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Olukord on konkurentsiamet hinnangul nii hull, et isegi juhul, kui ravimiamet tuvastaks hulgimüüja tegevuses selge mustri, kuidas juurdehindluste piirmääradest on mindud mööda, siis ikkagi ei ole ametil õigust kohustada ettevõtjat sellise praktika lõpetamiseks.

Tootjate ja hulgimüüjate kokkulepete avastamise ja tõendamise muudab keeruliseks ka asjaolu, et ravimitootjad tegutsevad valdavalt väljaspool Eestit.

Ka riik maksab seetõttu rohkem

Konkurentsiamet märkis, et kuivõrd hinnaregulatsioon ei toimi, on sel ka mõju ravimi hindadele nii hulgimüügis kui jaemüügis – kui on võimalus regulatsiooni eirata, siis on ka hinnad eelduslikult kõrgemad.

Kuna riigil puudub kontroll hulgimüüja sisseostuhinna üle, kulub ka riigil hüvitavate soodusravimite jaoks rohkem ravikindlustusraha. Ameti hinnangul toimib riiklik regulatsioon ainult siis, kui riigil on piisav ülevaade nii ostuhinna kui juurdehindluse kujunemisest.

Lisaks näeb konkurentsiamet potentsiaalset ohtu ka nii hulgimüüjate kui ka apteekide vahelisele konkurentsiolukorrale. Amet viitab hulgimüüjate suurele mõjuvõimule apteekide üle, mis kestab edasi ka pärast tänavu 1. aprillil jõustunud reformi. "Kuna enamik apteekidest on ka peale apteegireformi läbi frantsiisilepingute jätkuvalt seotud suuremate hulgimüüjatega, siis viimased säilitavad tugeva läbirääkimiste positsiooni tootjate suhtes, kellest valdav osa on välismaised. Selles olukorras on suurtel hulgimüüjatel võimalus turujõudu kasutades esitada tootjatele tingimusi ravimite Eestis turustamiseks," märkis Märt Ots.

Kui eeldada, et hulgimüüjad annavad apteekidele samalaadseid boonuseid nagu tootjad hulgimüüjatele, siis konkurentsiameti hinnangul on hulgimüüjal huvi anda boonuseid eelkõige, kui mitte ainult, oma frantsiisiketi apteekidele.

Muutused on vajalikud

Konkurentsiamet on seisukohal, et kehtiva ravimite juurdehindluste regulatsiooni näol on tegemist konkurentsi, tarbijat ja ravikindlustusvahendite otstarbekat kasutamist kahjustava instrumendiga, mille eesmärgipäraseks toimimiseks puuduvad nii õiguslikud kui faktilised eeldused.

Konkurentsiameti hinnangul näitas analüüs, et kui riik tahab ravimite hinnakujundust tegelikult reguleerida, tuleb selleks sätestada asjakohased hinnaregulatsiooni alused ning luua piisavate volitustega majandusregulaator sest ravimiametil pole praegu piisavalt õigusi. "Eesmärk on tagada ravimite majanduslik kättesaadavus patsiendile ning tegelikust ravimi ostuhinnast lähtuv õiglane hind," nentis Märt Ots.

Ostuhinna kujunemise üle saab riik saavutada kontrolli üksnes juhul, kui seadus sätestab selleks pädeva riigiasutuse, kellel on ostuhinna kujunemist tegelikult võimalik valvata, selleks teavet nõuda, mittevastavuse korral ettekirjutusi teha, sundi kasutada ja karistada, kirjutas Ots ettepanekus sotsiaalministrile

Selleks, et tuua selgust ostuhinna kujunemisse, peab konkurentsiamet vajalikuks kehtestada lünkadeta reeglistik hinnakujunduse kohta ja sätestada selge järelevalvepädevus ja -õigused. Eesmärk on tagada ravimite majanduslik kättesaadavus patsiendile ning tegelikust ravimi ostuhinnast lähtuv õiglane hind.

Konkrentsiameti hinnanguga, et hinnaregulatsioon ei toimi eesmärgipäraselt, nõustus ka ravimiamet. Ravimiametis leiti, et ostuhind ja selle kujunemine peavad olema reguleeritud ning ostuhinnaga manipuleerimine keelatud.

Ravimiamet möönab, et probleemiks on kreeditarved, tootjate boonusmaksed ja muud tootjate poolt makstavad tasud seoses soetatud ravimi ostuhinnaga. Samas ei näe ravimiamet ennast ravimi ostuhinna kujunemise järelevalvaja rollis, sest ta ei pea ennast finantsjärelevalve alal pädevaks.

Konkurentsiamet märkis kokkuvõtteks, et praegusi puudulikke ja eesmärgipäraselt mittetoimivaid piiranguid ei ole vaja säilitada kartuses, et süsteemi muutma asudes võiks olukord veelgi halveneda.

"Konkurentsiameti hinnangul puuduvad praegusel regulatsioonil eeldused, et ravimihindu tegelikult RavS § 15 järgi piirata. Üksnes näilike piirangute tühistamise korral ei ole karta ravimihindade tõusu, samas kui mittetoimiva regulatsiooni säilitamine aitab kaasa konkurentsiolukorra edasisele halvenemisele ravimiturul. Seetõttu on konkurentsiameti hinnangul vaja viivitamata alustada uue regulatsiooni väljatöötamist, selleks et olemasolev kehtetuks tunnistada," seisis Märt Otsa kirjas sotsiaalministrile.

Ravimite hulgimüügi turgu valitsevad Tamro ja Magnum Medical ei soovinud kommentaare anda, hulgimüüjate liidu nimel saadetud pressiteates seisab, et konkurentsiameti poolt täna avaldatud riskihinnang ravimituru kohta on üles ehitatud teoreetilistele käsitlustele, millega sisuliselt rünnatakse süsteemi, mille riik ise oma seadustega on üles ehitanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Liidu tegevjuhi Teet Torgo sõnul tegutsevad hulgimüüjad selgelt oma pädevuse piires ja Eesti riigi poolt kehtestatud raamides.

Sotsiaalminister Tanel Kiige (KE) sõnul pole tegu uue probleemiga ja mõningaid muudatusi on juba tehtud.

"Kui küsida sotsiaalministeeriumi vaadet, siis ravimituru korrastamiseks seaduste ülevaatamine on mõistlik," ütles Kiik.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: