Riik töötab välja tööalastest rikkumistest teavitajate kaitsesüsteemi
Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks välja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärgiks on anda kaitse tööalastest rikkumistest teavitajatele.
"Mitmed viimasel ajal avalikuks tulnud juhtumid näitavad selgelt, et tööalasest rikkumisest teada andmine võib inimesele kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Teavitamiskanalite loomine ja seaduse alusel kaitse andmine aitab kaasa läbipaistva ja avatud ühiskonna arengule ning ka ettevõtete jaoks on kindlasti oluline lahendada oma probleemid kiiresti, adekvaatselt ilma kaasneva mainekahjuta," rääkis justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa).
Väljatöötamiskavatsuse järgi on teavitaja konfidentsiaalsuse tagamine olulisim kaitsemeede, mis on eelkõige vajalik selleks, et rikkumisest teada andnud inimest ei hakataks töökohal diskrimineerima. Seaduse jõustumisel on edaspidi keelatud kasutada teavitaja suhtes survemeetmeid, nagu tööalane kiusamine, palga alandamine, vallandamine või sellega ähvardamine.
"Survemeetmete kasutamise eest nähakse tulevikus ette ka karistused, mis peaksid kaasa aitama sellele, et eelkõige keskendutakse rikkumise kõrvaldamisele, mitte rikkumisest teada andnud inimesele. Samas, selleks, et kaitsta nende isikute õigusi, kelle kohta teavitus tehakse, nähakse tasakaaluks ette vastutus ka pahatahtlike teavituste tegemise eest ehk olukordades, kus rikkumist tegelikult aset ei leidnudki ja teavitaja oli sellest teadlik," rõhutas minister.
Aegi sõnul on tähtis silmas pidada ka seda, et uue seaduse alusel saab kaitse ainult rikkumisest teavitamise korral, mitte juhul, kui inimene oma tööga hakkama ei saa ja on näiteks vallandatud muudel põhjustel. "Kui inimene töölepingu lõpetamise järel teatab, et seda tehti põhjusel, et ta puhus vilet, siis lasub tööandjal tõendamiskohus, et vallandamise põhjus ei olnud rikkumisest teavitamine," selgitas Aeg.
Teavitamiseks on välja pakutud kolmeastmeline süsteem, kus esimene aste on asutusesisene teavitus. Selleks peavad pea kõik avaliku sektori asutused, kuid ka üle 50 töötajaga erasektori ettevõtted looma turvalised kanalid, mille kaudu inimesed saavad rikkumistest teada anda oma organisatsiooni sees. Asutusesiseseid teavituskanaleid julgustatakse looma ka neid ettevõtteid, kellele seadus sellist kohustust ei pane.
Lisaks peab töötaja edaspidi olema informeeritud ka võimalusest anda rikkumisest teada ka asutusevälise teavituskanali kaudu. See on eriti oluline juhtudel, kus võib eeldada, et asutusesisesel teavitamisel võidakse tema suhtes kasutada survemeetmeid või kui näiteks ettevõttes selle väiksuse tõttu teavitamise süsteemi ei ole. Asutuseväliste teavituste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks tuleb määrata sõltumatu ja eraldiseisev asutus.
Viimase variandina on kaitse ette nähtud ka avalikkuse poole pöördumise korral, kuid selleks on eraldi reeglid. Eelkõige lähevad siia alla olukorrad, mil asutusesisesele või -välisele teavitamisele ei ole reageeritud või kui rikkumine võib kujutada endast ilmset ohtu avalikele huvidele (näiteks hädaolukorra juhtumid). Kuigi avalikkuse poole pöördumine on alati lubatud, siis survemeetmete eest kaitse saab sel juhul ainult teatud olukordades, kuna rikkumisest avalikkuse teavitamine juhul, kui selleks tegelikult pole alust, võib oluliselt mõjutada sellega seotud inimesi või organisatsioone
Lisaks peaks iga vilepuhumise eesmärk olema probleemide lahendamine ja asutusesisese või -välise kanali kaudu teavitamisel on tõenäoliselt võimalik rikkumist jätkuvalt kõige tulemuslikumalt kõrvaldada.
Eesti lähiriikidest on teavitaja kaitseks mõeldud seadused olemas näiteks Lätis ja Leedus. Seaduse väljatöötamine põhineb Euroopa Liidu rikkumisest teavitajate kaitse direktiivil, mis võeti vastu 2019. aastal ning mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta järgmise aasta lõpuks.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi