ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand ütles "Aktuaalses kaameras", et ettevaatlikuks optimismiks annab alust see, et pärast kirglikke vaidlusi terve öö on jõutud konkreetse numbrini: 390 miljardit on see summa, mida Euroopa riigid on valmis ühise laenu toel toetustena panema lisaks ligikaudu triljoni euro suurusele Euroopa Liidu eelarvele, et leevendada majanduskriisi mõjusid. 360 miljardit jagataks laiali laenudena.

Toetustest kasutatakse ettepaneku järgi 70 protsenti ära 2021. ja 2022. aastal ning 30 protsenti aastal 2023.

Ettepanek esitati Micheli poolt esmaspäeva õhtul kella 20 ajal.

Taastamisfondi suurus on 750 miljardit, millest Micheli algse plaani järgi oli plaanis toetustena jagada 500 miljardit ja laenudena 250 miljardit, millele olid vastu niinimetatud kasinad riigid: Austria, Holland, Rootsi ja Taani.

Ehandi sõnul torkas uues ettepanekus silma see, et eesistuja on säilitanud maksimaalselt nii-öelda põhilist rahakotti ehk seda, kust riigid oma reformi- ja investeeringuplaanidele majandussurutise leevendamiseks raha saavad. Raha on võetud teiste programmide arvelt, nagu terviseprogramm, teadusprogramm, maaeluprogramm.

"Tugevalt on lõigatud ka õiglase ülemineku fondi, kus on 40 miljardist alles jäänud 20 miljardit. See on ka Eestile oluline, sest meile oli sealt plaanitud üsna suur ümbrik," märkis Ehand.

Teiste küsimustes on jäädud varasema juurde: ettepanek seob õiglase ülemineku mehhanismi kliimaneutraalsuse sihiks seadmisega 2050. aastaks, mida näiteks Poola ei ole teinud. Ettepaneku järgi peavad riigid kasutama toetustest 30 protsenti kliimamuutustega võitlemisel seatud eesmärkide elluviimiseks.

Samuti seab ettepanek endiselt rahastamise õigusriigi põhimõtete järgimisega, mis tõotab tulist debatti Ungari ja Poolaga, kes on olnud taolise tingimuse vastu.

Ettepanekus on sees ka raha kasutamise kontrolli mehhanism ehk kogu rahastus, mis läheb majanduse turgutamiseks, reformimimiseks, konkurentsivõime tõstmiseks, rohepöördeks, digitaliseerimiseks, peab saama heakskiidu ka teistelt riikidelt nõukogus. Väljamakseid on võimalik igal riigil peatada, kui tundub, et need ei lähe õigesse kohta, ja nõuda teema arutamist nõukogus ja ülemkogus.