"(Euroopa Ülemkogu - toim.) tulemust võib hinnata positiivselt, kuna 27 riiki said omavahel kokkuleppele," ütles Kallas ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". Kallas lisas, et tema meelest ei ole õige, kui Eestis keskendutakse ainult sellele, kui palju mõni riik Euroopa Liidult raha saab või peab sinna maksma, kuna mõne aja pärast võib ka Eesti ise muutuda netomaksjaks.

"Oluline, et Euroopa teeb koostööd. Väga oluline on ka see, et Saksamaa ja Prantsusmaa tegutsesid koos, sest meie huvides on tugev Euroopa Liit, kus suured liikmed omavahel ei tülitse," rääkis ta. Kallas rõhutas, et Eesti kui Euroopa äärealal asuva väikeriigi jaoks on ülioluline Euroopa Liidu toimimine.

Kallase hinnangul aitas suhteliselt kiirele kokkuleppele majanduse taastamisfondi käivitamisel ning uues seitsmeaastases eelarves kaasa see, et laua taga ei ole enam Euroopa Liidust lahkunud Ühendkuningriiki.

Eesti on kõrvalejäetud

Kallas rääkis, et tema arvates ei kõla enam Euroopas Eesti seisukohad, kuna ühe koalitsioonipartneri, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), kaasamise tõttu on Eesti eemaldunud Euroopa väärtusruumi keskmest.

"Ma arvan, et Eestiga oleks (ülemkogul - toim.) rohkem arvestatud, kui valitsuses ei oleks teistsugust väärtusruumi esindavat jõudu, mida Euroopas selgelt taunitakse," ütles Kallas. Kui seni on Eesti olnud Euroopas heas kirjas, sest oleme olnud samas väärtusruumis, siis nüüd kaldume rohkem Ida-Euroopa riikide suunda, lisas ta.

"Vaadates oma Euroopa-kogemuse põhjal - on võimalik protsesse mõjutada küll. Aga nii nähtamatud nagu me praegu oleme, ei ole me varasemalt olnud," rääkis Kallas, lisades, et praegu Eesti EL-is välja ei paista. "(Euroopa - toim.) koridoridest kõlab vastu, et Eesti pole aktiivne oma seisukohti selgitamas," tõdes ta.

Samas takistab Eesti valitsusel tugevamalt oma seisukohti esitada ka see, et valitsusel puudubki sisemiste erimeelsuste tõttu paljudes asjades positsioon, leidis Kallas.

"Aga võib-olla on see tingitud ka meie valitsuse positsioonist (EL-i ühslaenu suhtes - toim.) - riigikogus seda arutades ei suudetud selgelt vastata meie küsimustele. Kui positsioon on ebaselge, siis oledki vait," arutles Kallas.

Reformierakond toetab taastamisfondi paketti

Kallas ütles ka, et Reformierakond toetab teisipäeval kokku lepitud Euroopa Liidu ühislaenu, millega rahastatakse 750 miljardi eurost majanduse taaskäivitamise fondi.

"Jah, Reformierakond on selle paketi poolt, sest Eesti huvi on tugev Euroopa Liit. Meie poliitika on, et ei kunagi enam üksi," rõhutas Kallas. Tema sõnul on Euroopa ühisturg väikeriikide huvides ning kui selle säilimiseks tuleb toetada raskustes riike, siis tuleb seda teha.

"Saksa kantsleri Angela Merkeli soov hoida Euroopat tugevana on ka väikeriikide jaoks oluline," lisas ta.

Kallase sõnul ei tähenda praegune Saksamaa ja Prantsusmaa ühistegevuse toetamine siiski seda, et Eesti alati ja kõiges peaks nende riikide järgi joonduma.

"See oleneb teemadest, milllest räägime. Näiteks Prantsusmaa protektsionistlikumad soovid pole kindlasti väikeriikide huvides, kui mõelda Euroopa siseturule," rääkis ta. "Seda ei saa nii üldiselt võtta."

Saatejuht Anvar Samosti viitele, et Euroopa Liidu astumise referendumil ei andnud Eesti rahvas luba ühislaenu võtmiseks, viitas Kallas, et ka praeguses kokkuleppes ei vastuta ühed riigid teiste võetud laenude eest.

"Eesti seisukoht on siiani olnud, et teiste laene ei hakata tasuma. Oleme olnud solidaarsed teiste riikidega, aga sellel on oma piirid, juba meie suurusest tingituna," rääkis ta. "Aga oleks ka väga isekas öelda, et meie sellega kaasa ei lähe, et meie konkreetne rahaline huvi on mujal. Me oleme väikeriik Euroopa äärealal ning meie jaoks on Euroopa toimimine palju olulisem kui neile kes asuvad Euroopa keskel."

USA arengud teevad muret

Kommenteerides ühiskondlikke arenguid Ameerika Ühendriikides, väljendas Kallas muret seal tugevnevate vastasseisude pärast.

"Üsna murettekkitav, mis seal toimub. Pinged ja lõhed on väga kõrgele kruvitud," rääkis Reformierakonna esimees. "Meie ei saa valida ameeriklastele presidenti, peame töötama ükskõik kes parajasti president on. Kahjuks praegune administratsioon neid liitlassuhteid nii kõrgelt ei hinda," tõdes Kallas, lisades, et USA sisepoliitika tuleb praegu väga selgelt välispoliitikasse.

Kallas rääkis ka sellest, kuidas USA sisepoliitika ning näiteks praegune rassismivastane liikumine Black Lives Matter (BLM) kandub sotsiaalmeedia kaudu üle maailma ning mõjutab ka teisi riike. See, mis toimub Ameerikas, läheb inimestele sageli rohkem korda, kui kodumaine poliitika ning see mõjutab välispoliitikat altpoolt tuleva survena, leidis ta. "Lisaks on meil erakond, mis otseselt kopeerib seda, mida (USA president Donald) Trump teeb," märkis Kallas viidates EKRE-le.

Kallas rääkis, et ei sooviks USA-s levinud niinimetatud tühistamiskultuuri ja häbimärgistamise levimist Eestisse, kuna see takistab avatud diskussiooni.

Kommenteerides president Trumpi Hiina-poliitikat, juhtis Kallas tähelepanu sellele, et ehkki ühest küljest on USA Pekingi suhtes väga kriitiline ja rakendab erinevaid sanktsioone, siis teisalt tõmbab rahvusvaheliselt areenilt eemale, jättes selle tühjaks kommunistliku Hiina jaoks.

"Mina Trumpi sisse ei näe. Aga on paradoksaalne, et heites ette Hiina mõjuvõimu kasvu, on ta ise USA palli maha pillanud, taganedes rahvusvahelisel areenil. Hiina ohjeldamiseks on vaja tugevaid transatlantilisi suhteid, aga USA on oma maailmapolitsei rolli ära andnud," tõdes Kallas.

Ta tõi esile USA tagasitõmbumise rahvusvahelistest organisatsioonidest nagu Maailma Terviseorganisatsioon või ÜRO. Näiteks ÜRO-s juhib Hiina nüüd 14 komisjoni, USA ainult viit, märkis ta.

Hiina käitumine uiguuridega meenutab natside käitumist juutidega

Kommenteerides Hiina käitumist oma moslemitest rahvusvähemuse uiguuridega, ütles Kallas, et see meenutab Natsi-Saksamaa hävitustööd juutide kallal. "See on kohutav, mis Hiina teeb uiguuridega. Kõik need paralleelid, mis tekivad Natsi-Saksamaa ja juutidega, on väga hirmutavad," ütles ta.

Kallas kritiseeris ka Euroopa Liidu hambutust Hiina mõju tõrjumisel, leides, et Peking on oma võimu laiendades riike üksteise vastu välja mänginud, kasutades selleks majandust nii investeeringute kui ka oma turule pääsuga manipuleerides.