Rootsi töötus tõusis viiruse tõttu kõrgeimale alates 1998. aastast
Rootsi töötusmäär tõusis koroonaviiruse majandusmõju tagajärjel juunis pea kümne protsendini, ehk kõrgeimale alates 1998. aastast, teatas neljapäeval riigi statistikaamet.
Hooajaliselt tasandatud töötusmäär 16-64-aastaste seas kerkis 9,4 protsendini, tõustes kõrgemale üheksast protsendist, milleni see küündis 2010. aasta algul rahanduskriisi tipphetkel.
Töötuse kasv on olnud järsk. Veel jaanuaris oli töötusmäär 7,2 protsenti ja mais 8,6 protsenti.
Kõrgeim oli töötusmäär alates arvepidamise algusest 1997. aasta juunis: 11,7 protsenti.
Hooajaliselt tasandamata andmeil oli Rootsis juunis 557 000 tööotsijat, ehk 150 000 võrra rohkem kui aasta varem.
Eriti rängalt on kriis mõjunud noortele. Noorte töötus on tõusnud kõrgeimale alates 1993. aastast.
16-24-aastaste seas oli hooajaliselt tasandatud töötusmäär juunis 28 protsenti, võrreldes jaanuari 20,4 protsendiga.
Töötuna on end arvele võtnud umbes 173 000 alla 25-aastast, ehk 50 000 võrra rohkem kui enne pandeemia jõudmist Rootsi.
Kasvu taga on peamiselt "need, kellel olid ajutised lepingud, mida ei pikendatud", ütles statistikaameti statistik David Samuelsson.
Ta lisas, et noorte tööhõivet on kahjustanud ka suvetöökohtade arvu vähenemine.
Naaberriigis Taanis, kus kehtestati palju rangemad liikumispiirangud, tõusis töötus mais kõrgeimale alates 2012. aastast: 5,5 protsendini, võrreldes veebruari 3,7 protsendiga.
Norras oli töötusmäär juunis 4,9 protsenti, võrreldes juuni 3,8 protsendiga.
Skandinaavia majandustele prognoositakse sügavat majanduslangust.
Rootsi sisemajanduse koguprodukt kahaneb prognooside järgi tänavu kuus protsenti, Norra oma 3,5 protsenti ja Taani 4,1 protsenti.
Toimetaja: Marko Tooming