Arstid elustamisel patsiendi käevõrul olevast infost lähtuda ei saa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis on viimastel aastatel mitu inimest teinud testamendi, kus on pannud kirja, mis hetkest tuleb nende ravimine lõpetada. Kuna praegu ei pruugi kirja pandud soov tohtriteni jõuda, siis tellis üks tallinlanna endale spetsiaalse käevõru, kus on kirjas elustamiskeeld. Arstide sõnul ei saa nad hetkel käevõrul kirjas olnud soovist lähtuda.

Käevõru kirjaga "palun mind mitte elustada" tellis tallinlanna, kes ei soovi oma viimaseid elupäevi veeta hooldatavana. Kas meedikud sellest kinni peavad pole tal kindlust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuna tegu on tundliku teemaga, siis ei soovi naine oma nime ja näoga esineda, kuid oma kirjas kinnitas ta, et kui arstid seda käevõru ei aktsepteeri, siis on ta oma vanemal tütrel soovitanud asja kohtusse viia, et luua pretsedent teiste lootusetus seisus inimeste abistamiseks.

Kui sotsiaalministeeriumi nõuniku Ingrid Ots-Vaigu hinnangul on sellise käevõru puhul tegu patsiendi tahteavaldusega, siis patsienditestamendi juurutamist eestvedava Katrin Elmeti sõnul tema intensiivraviarstina sellest lähtuda ei saa, kuni pole ametlikult otsustatud, et selline käevõru on ravijuhise kaaluga.

"Senimaani ma võiksin väita, et ma ei saa arvestada ühte käevõru, mis võib olla kehakaunistus. Täpselt samamoodi tätoveering "mitte elustada". Minul on väga raske seda võtta juhisena, see võib sama hästi olla kehakaunistus. Sellele käevõrule lisaks peab olema ikkagi mingi muu väljendus, kas siis testament või mõni muu paberkandjal või suusõnaliselt edasiantud sooviavaldus," ütles Elmet.

Lisaks elustamise keelavale käevõrule on tallinlanna teinud digiloosse märke vereülekandest keeldumise kohta. See on hetkel ainus ravijuhis, mida digilugu patsientidele pakub.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõuniku Ingrid Ots-Vaigu sõnul selgus, et erinevate juriidiliste dokumentide menetlemisel selgus, et suur osa digiloos olevaid tahteavaldusi, olgu siis tegu vereülekandest keeldumise või organdoonorluse nõusolekuga, teenuseosutajani ei jõuagi. "Ei ole sellist teenust arendatud, mis võimaldaks digiloost neid pärida," ütles ta. Ka ei liigu digiloos olev info automaatselt kesksüsteemist tervishoiuteenuse osutajani.

Tallinlanna on juba rääkinud nii eri- kui perearstiga ning valmistub vormistama patsienditestamenti. Mitmeid patsiendi testamente vormistanud notar Rainis Indi sõnul tuleb praegu inimestel jääda lootma oma lähedastele, kes nende soovi tohtritele teatavaks teevad, sest hetkel puuduvad Eestis elektroonilised lahendused, et selle sisu meedikutele teatavaks teha.

Notari sõnul on seni kõik patsienditestamendi teinud selle hoolikalt läbi mõelnud.

"Mina oma praktikas olen teinud nii, et see ei ole dokument, mida saab tulla nö jooksvalt notaribüroos tegema. Alati on minu puhul vähemalt kaks kohtumist kliendiga enne kui me selle dokumendi vormistame," ütles Int.

Indi sõnul on ta vormistanud kuus patseinditestamenti, paarkümmend selle sooviga tema poole pöördunut on aga pärast testamendi algversiooniga tutvumist jätnud selle tegemata.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: