Maailma terviseorganisatsioon hoiatas, et COVID-19 on hakanud Euroopas taas kiiremini levima. Mis võib olla selle põhjuseks?

Üks põhjus on ilmselt see, et vaatamata olnule paljudes Euroopa riikides oli haigust ikka väga vähe. Näiteks Hispaanias oli haigus valdavalt Madridis, aga Hispaania äärealadel oli väga vähe seropositiivseid. See tähendab, et haigust oli vähe.

Teine näide on Luksemburg, mis on praegu migranttöölistel elav maa. Seal minu teada testitakse kõiki, kes riiki sisse tulevad. Kui vaadata Luksemburgi andmeid, siis neil suremust praktiliselt ei ole. Neil on haiged ilmselt noored inimesed. Ega see nüüd väga suur uudis ei ole, et haigus tuleb tagasi, kui elu natukene vabamaks läheb.

Rahvusvahelisest meediast jääb silma, et üsna meie lähedal ollakse mures. Nii Hollandis, Taanis kui ka Leedus on nakatunute arv kiiresti viimasel ajal kasvanud. Kas Eestis on praegu nö vaikus enne tormi?

Ma vaatasin Leedu haigestunuid, 23 juhtu riigi kohta, Leedu on üle kahe miljoni elanikuga riik. Seal oli tegu migranttöölistega, Usbekistani autojuhtidega. Teine seltskond on neil Horvaatiast tagasi tulnud Leedu puhkajad. Eestis on ka viimasel ajal nakatunuteks olnud migranttöölised, meil siis ukrainlased ja poolakad, nii et ega me teistest väga palju ei erine. Aga see oli ka väga hästi teada, et kui me riigipiire avame, siis see haiguse sissetoomise võimalus on. Noored inimesed liiguvad ringi ja siis paratamatult seda nakatumist esineb. Aga vähemalt esialgu ei ole Hollandis, Luksemburgis või Belgias haiglate ülekoormusega probleeme.  

Kas suvine kerge haigestumise tõus võib hoopis sügisel tulla kasuks, kui jõuab kohale eeldatav teine laine, sest selleks ajaks noorem rahvas on selle juba läbi põdenud?

Loomulikult, sest korduvaid haigestumisi ei ole näidatud. Eestis on väga vähe inimesi põdenud ja see on ka minu hirm, sest väga paljud inimesed on ikkagi vastuvõtlikud. Aga suvisel ajal, kui see on ainuke nakkus, mis siin ringleb praegu... Mingit vaktsiini, mis nüüd kohe tuleks turule ja kõik probleemid lahendaks, seda ei ole kindlasti praegu olemas.

Kas Euroopa haigestumise tõusu saab pidada teiseks laineks või on tegu üksikute haiguskolletega?

Austraalias ja Iisraelis on kindlasti teine laine. Kui vaadata Euroopas suurt pilti, siis Luksemburgis on haigestumine seal maal, kus ta neil oli alguses, aga seal on väga raske öelda, kui palju on haigestunute seas oma riigi elanikke ja kui palju on migranttöölisi. Ka Eestis lähevad Ukraina ja Poola migranttöölised meie arvestusse, kuigi on selge, et kui ta esimesel minutil riiki saabudes positiivseks tunnistatakse, siis ta pole siin haigestunud. Praegu on Euroopas toimuvat vara veel teiseks laineks nimetada, pigem on tegu lokaalsete kolletega. Aga meie lähiriikides ei ole kuskil olukord väga hull.

Eestis ollakse mures, et piiranguid on aina vähem ja juba lubatakse 2000 inimesega üritusi teha. Kas epidemioloogilist olukorda vaadates peaks valitsus hakkama mitte enam leevendama, vaid karmistama piiranguid?

Praegu on liiga vara. Ma arvan, et need riigid, kes nüüd näevad teist puhangut, üheks nende probleemiks oli, et nad liiga vara kehtestasid piirangud. Selleks ajaks, kui neid piiranguid vaja oli, oli elanikkond neist juba tüdinenud. Piirangute kehtestamisel on olulised kaks asja - nad peavad olema õigel ajal kehtestatud ja õigel ajal maha võetud. Nii liiga varajane kehtestamine kui ka maha võtmine teevad rohkem kahju kui kasu. Kui me kehtestame piiranguid praegu, kui meil Eestis õieti neid nakatunuid ei ole, siis selle aja peale, kui neid vaja läheb, on elanikkond tüdinud ja siis piirangud ei tööta.

Kui märtsi keskel kuulutati välja eriolukord, siis te ütlesite Stenbocki majas, et ükskõik, mida me praegu otsustame, siis tagantjärele vaadates on see vale otsus. Kas te toona eksisiste ja tegelikult tehti Eestis õigeid otsuseid õigel ajal?

Me tegimegi õigeid otsuseid õigel ajal, aga ma tahtsin ilmselt öelda seda, et kriitikast ei ole kunagi säästetud. Kui te arvate, et meid ei kritiseerita praegu, siis te eksite. Praegu on ka inimesi, kes arvavad, et piirangud tuleb kehtestada, ja on neid, kelle arvates ei tule. Mida ma toona ei tabanud ära, et kui laiali see haigus meil oli läinud. Seal ei olnud ainult Saaremaa võrkpall, vaid kogu see suusatajate seltskond, kes koju tuli. Nemad olid suuremad sissetoojad kui Saaremaa võrkpall.

Aga praegu, kui toimuvad suured festivalid, suvelavastused, inimesed on mures, kas minna või mitte, siis mida te neile soovitate?

Tundub, et meil kohalikku levikut on väga vähe. Kohapeal ei ole meil suurt ohtu enne, kui ei tule kõvasti inimesi mujalt riiki sisse.  Mida soovitada, ikka distantsi hoidmist. Ma käisin esmaspäeval Pärnu kontserdimajas, kui kontsert algas, oli kõik väga tore, inimesed olid hajutatud, pärast vaheaega olid kõik jälle pundis koos. Ma ei ütle, et ärge reisige, aga kui on antud nimekiri riikidest, kust tulles tuleb olla isolatsioonis, peabki olema. Iga inimese taha politseinikku ei saa panna, seal tuleb ikka endal ka mõelda. Nagu me eriolukorra ajal ütlesime, see on meie, mitte ainult minu asi.