Saksa uusnats tunnistas üles migratsioonimeelse poliitiku tapmise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Stephan Ernst.
Stephan Ernst. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/BORIS ROESSLER

Saksa migratsioonimeelse poliitiku Walter Lübcke tapmise eest kohtu all olev uusnats tunnistas kolmapäeval üles roima, mis šokeeris riiki ja tõi esile üha kasvava paremäärmuslusest lähtuva ohu.

"Ma tulistasin selle lasu," ütles 46-aastane Stephan Ernst kohtule avalduses, mille luges ette tema kaitsja.

Ernst vabandas ohvri pere ees ning ütles, et pani toime "argpüksliku ja jõhkra" teo.

Ta rõhutas aga, et ei tegutsenud üksi, vaid koos Markus Hartmanniga. Viimane on kohtu all süüdistatuna Ernstile relva, sealhulgas mõrvarelva kasutamise õpetamises.

"Ma tean, et see, mis me koos Hartmanniga teile tegime, jääb alati andestamatuks. See, mis me tegime, oli vale," ütles ta ohvri perele kaitsja suu läbi.

"Keegi ei peaks teistsuguste vaadete pärast surema," sõnas ta ning lisas, et teda "viisid eksiteele valed ideed".

Riigiprokuröride sõnul ajendas Ernsti roimale rassism ja võõraviha, kui ta sõitis Lübkce majja mullu 1. juunil ja tulistas teda pähe.

Ernst astus ringkonnakohtu ette Frankfurtis juunis koos Hartmanniga, keda süüdistatakse Ernstile relvastusalase väljaõppe pakkumises erinevate relvadega, mille hulgas oli ka mõrvarelv.

Tapmist nimetati Saksamaa esimeseks paremäärmuslikuks poliitiliseks tapmiseks pärast Teist maailmasõda.

Kohtuistungit ootab oodatult ees suur avalik tähelepanu.

Lübcke lesk ja kaks täiskasvanud poega ütlesid juunis avaistungi jaoks koostatud avalduses, et "vihal ja vägivallal ei saa olla kohta meie ühiskonnas".

"Kõik meie, kes me seisame vaba demokraatia eest, ei tohi jääda vaiki, vaid me peame võtma selge seisukoha."

Lübcke (65) kuulus liidukantsler Angela Merkeli kristlik-demokraatlikku erakonda (CDU) ning juhtis Hesse liidumaal asuvat Kasseli omavalitsust.

Lübcke toetas Merkeli 2015. aastal Euroopa pagulaskriisi ajal tehtud otsust avada Saksa riigipiirid põgenikele ning rääkis, et pooldab varjupaigataotlejate majutamist kohalikus linnas.

Prokurörid usuvad, et Ernst ja tema kaasosaline osalesid Lübcke 2015. aasta oktoobris peetud kõnel, kus poliitik kaitses pagulaste abistamist ning ütles, et kõik, kes nende väärtustega ei nõustu "on vabad riigist lahkuma".

Antud repliiki jagati internetis laialdaselt ning see tekitas paremäärmuslastes raevuka reaktsiooni.

Pärast kõnet "projitseeris Ernst oma võõraviha" Lübcke peale, ütlesid prokurörid oma süüdistuses.

Pärast massilisi sisserändajate toime pandud naistevastaseid seksuaalrünnakuid 2015. aasta uusaastaööl Kölnis ning aastal 2016 korraldatud islamistide rünnakut Prantsusmaal Nice'i linnas, hakkas Ernst väidetavalt Lübcke liikumisi jälgima.

Uurimise käigus esitasid prokurörid Ernstile eraldi süüdistuse mõrvakatse eest väidetava Iraagist pärit varjupaigataotleja pussitamise eest aastal 2016. Avastati ka Ernstile kuuluv relva- ja laskemoona peidik, kus oli revolvreid, püstoleid ja automaatrelv.

Ehkki Ernst tunnistas algul Lübcke tapmise üles, võttis ta hiljem oma tunnistuse tagasi ja ütles, et päästikule vajutas Hartmann.

Kuid süüdistajad kinnitavad, et kuigi kaasosaline "kiitis heaks ja toetas" Ernsti ohtlikke kavatsusi, polnud ta teadlik konkreetsetest rünnakuplaanidest.

Ernst mõisteti aastal 1993 süüdi rünnaku kavandamises varjupaigataotlejate elupaigale. Saksa meedia kohaselt võttis ta 2009. aastal osa uusnatside kokkupõrgetest ametiühingute meeleavaldajatega.

Seejärel kadus Ernst julgeolekuasutuste radarilt, andes põhjust kriitikaks, et Saksa võimud ei võtnud paremäärmuslikku ohtu piisavalt tõsiselt.

Aastaid tagasi oli Saksa politsei samuti löögi all rassistlike kuritegude eiramise pärast, kui selgus, et uusnatslik terrorirühmitus Natsionaalsotsialistlik Põrandaalune tappis vahemikus 2000-2007 kümme inimest, peamiselt immigrante.

Lübcke tapmisele järgnes 2019. aasta oktoobris Halles toimunud sünagoogitulistamine, milles oli kaks hukkunut. Selle aasta veebruaris leidis aset tulistamine, milles relvastatud mees tappis Hanau linnas üheksa sisserännanut.

Mitmed poliitikud on teada andnud viimaste kuude jooksul ähvarduste saamisest paremäärmuslastelt, sealhulgas ka Saksamaa ainus mustanahaline parlamendisaadik Karamba Diaby.

Siseminister Horst Seehofer kuulutas pärast seda paremäärmusliku ekstremismi "Saksamaad ähvardavaks suurimaks julgeolekuohuks".

Ta lubas rakendada karme julgeolekumeetmeid, kaasa arvatud vihakõne väljajuurmine.

Toimetaja: ERR

Allikas: AFP-BN

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: