Ametliku küsitluse kohaselt võitis Valgevene presidendivalimised Lukašenko
Valgevenes toimusid pühapäeval presidendivalimised, mille võitis esialgsete andmete kohaselt 1994. aastast presidendiametit pidanud Aleksander Lukašenko. Minskis viibiva ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejevi sõnul on Minskis atmosfäär rahumeelne, kuid opositsiooni toetajad valmistuvad streigiks ning eeldavad, et miilits asub peagi protestijaid kinni pidama.
Lukašenko võitis ametliku lävepakuküsitluse kohaselt pühapäevased valimised 79,7 protsendiga häältest. Opositsioonikandidaati Svjatlana Tsihhanovskajat toetas ametliku küsitluse kohaselt 6,8 protsenti valijatest, vahendas BNS.
"Praegu on üsna rahumeelne atmosfäär, sest opositsiooni toetajad otsustasid, et kell kaheksa, kui pannakse kinni valimisjaoskonnad, piiravad nad neid, et kaitsta oma hääli, näidata valimiskomisjonidele, et neid, kes on Lukašenko vastu on tõesti palju," rääkis Aleksejev "Aktuaalse kaamera" otselülituses.
Minski kesklinnas, hilisemas kohtumispaigas kohtuvad opositsiooni toetajad kell 10.
"Praegu siin on palju miilitsat, miilitsabusse ja märulipolitseid. Mis puudutab opositsioonikandidaat Svetlana Tihanovskajat, tema lubas kell 10 anda oma staabis pressikonverentsi ja siis äkki liitub oma toetajatega Minski kesklinnas," rääkis Aleksejev.
Valgevenelased on rahumeelsed ja keeruline on öelda, mis võivad olla nende edasised sammud. Aleksejevi sõnul kutsutakse inimesi edasi streikima.
"Kui see stsenaarium realiseerub, see tähendab, et homme juba võib Valgevene pealinnas metroo mitte käia ja ühistransport üleüldse, ei tea mis veel. Kui mastaapne streik võiks olla sõltub protestijate arvust, keegi ei tea, kuna riigis pole sõltumatuid analüütikuid, uuringuid ei ole ja keegi ei suuda öelda, kui suur on opositsiooni toetus ja kui suur on Lukašenko toetus. Kõik on veendunud, et täna öösel tuleb veresaun siin Minskis, opositsionäärid on veendunud, et miilits on julm ja asub kinni pidama kõiki protestijaid,"
Välispoliitikaekspert Karmo Tüür: võimu jaoks on tegu tavalise olukorraga
"On valimised, millele niikuinii järgnevad protestid, nii nagu alati. Ja võim on selleks juba ennast ka valmis pannud, jõuorganid on seatud kõrgendatud valmisolekusse ja vastalisi peetakse kinni üsna julmade meetoditega," rääkis välispoliitikaekspert Karmo Tüür.
Tõenäoliselt ka võimu ootused on täpselt samasugused nagu varem. "Rahvas natuke mässab, antakse neile natuke kere peale ja asi vaibub," kirjeldas Tüür.
"Mida teeb rahvas? Siin on asi muutunud. Rahva valmisolek tulla tänavatele ja protestidele on kordades tõusnud. Seda enam, et opositsioonile on tekkinud ühine nägu ja nimi – Svetlana Tihanovskaja. See kandidaat, keda võim pidas niivõrd nõrgaks, et ei pidanud vajalikuks isegi arreteerida, aga samal ajal juhuse tahtel presidendikandidaatiks sattunud proua on andnud rahvale sellise lootuse, mida on väga raske maha suruda," rääkis Tüür.
Tüüri sõnul on varasemate valimistega võrreldes muutunud ka suhted Venemaaga. "Esimest korda Lukašenko valimised toimuvad ilma Venemaa toetuseta. Veelgi enam, need kaks riiki on omavahel kardinaalselt tülli pööranud. Lukašenko ehitas oma kampaania üles suuresti Venemaa vastasusele. Samal ajal ei saa Venemaa lubada endale presidendi langemist tänavale tulnud rahva survel.
"Mida teeb lääs ja sealhulgas meie ise? Kuna oodata on varasemast tulisemaid proteste ja veelgi jõulisemat mahasurumist, siis peame olema meie kõik valmis Valgevene suhtes rakendama uusi sanktsioone," sõnas Tüür.
Toimetaja: Barbara Oja