Kaheksa kuu kokkuvõttes on maksutulu laekunud rohkem kui lisaeelarve koostamisel planeeriti eelkõige oodatust parema tööturu olukorra ning pehmema majanduslanguse tõttu. Käibemaksu tasumist toetab majanduse järk-järguline taastumine ja maksuvõla vähenemine, märgiti rahandusministeeriumi teates.

Augustis kahanes töötajate arv 4,7 protsenti ja keskmise töötasu kasv ulatus 5,1 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Töötasu hüvitise mõju palkadele lõppes juulis, vaatamata sellele püsis augusti keskmise palga kasv juulikuise taseme lähedal. Palgafondi kasvu vedas augustis tervishoid (11,5 protsenti), väiksematest sektoritest toetas kõige enam info ja side (9,6 protsenti).

Sotsiaalmaksu tasuti augustis 2,2 protsenti enam kui möödunud aastal.

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas 6,9 protsenti eelmise aastaga võrreldes. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 8,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga, seda toetas riigiettevõtete (Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Sadam) tulumaks jaotatud kasumilt 13,8 miljoni euro ulatuses.

Alkoholiaktsiisi laekumine vähenes ja väheneb ka edaspidi

Aktsiise tasuti augustikuus kokku 86,2 miljonit eurot, mida on 8,8 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim kütuseaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine, vastavalt 6,7 protsenti ja 11,3 protsenti.

Kui juunis andis alkoholiaktsiisi laekumine põhjuse eeldada, et hoolimata kriisist ja madalamatest aktsiisimääradest on tasumine taastunud eelmise aasta tasemele, siis suve lõpp on toonud teised sõnumid, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.  

Deklareeritud kogus on viimasel kahel kuul langenud nii kangel alkoholil kui ka õllel. Kiveste sõnul peitud põhjus välisturistide vähesuses, mida peegeldab ka sadamapoodide väike müügimaht, madal peatumiste arv Tallinna hotellides ning turistide seas populaarseima koha, Tallinna vanalinna, vähene külastatavus.

"Oma osa alkoholiaktsiisi laekumise vähenemisele annab ka valitsuse otsus piirata alkoholimüüki, mis alates 24. septembrist on üleriigiline. Septembris on oodata sama trendi jätkumist," märkis Kiveste.

Käibemaksu tasuti vähem

Tänavu on käibemaksutulu kokku langenud 4,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Augustikuus kasvas käibemaksu tasumine 1,6 protsenti, mis oli tingitud eelkõige tasumata maksukohustuse (maksuvõla) vähenemisest. Käibemaksu tasumise kohustus (deklareerimine) jäi eelmise aasta tasemele.

Käibemaksu tasumine on kahanenud eelkõige suuremates sektorites, nagu mootorsõidukite müük (18,9 protsenti) ja hulgikaubandus (10,7 protsenti). Lisaks on negatiivset mõju käibemaksu tasumise kasvule avaldanud augustikuu mootorikütuste madalamad hinnad võrreldes mullusega, mis vähenesid aastases võrdluses bensiini puhul 7 protsenti ning diislikütusel koguni 24 protsenti.

Augusti lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,5 protsendini SKP-st ehk 935 miljoni euroni. Võrreldes 2019. aasta augusti lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk ligikaudu 880 miljoni võrra suurem. Maksulaekumine on vähenenud ligikaudu 170 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga.

Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli augusti lõpuks 304 miljoni euro suuruses puudujäägis, märkis Kiveste.