Esimesel poolaastal maksti mullusest 5,6 protsenti vähem makse
Käesoleva aasta esimeses pooles langes maksulaekumine mullusega võrreldes 5,6 protsenti 3,48 miljardile eurole. Aasta esimese kuue kuuga on lisaeelarvest täidetud 50,3 protsenti, selgub rahandusministeeriumi andmetest.
Juuni eest tasuti riigile maksutulu 684,6 miljonit eurot, mida on 3,2 protsenti vähem kui mullu samal kuul. Keskmine töötasu langus aeglustus juunis 4,5 protsendile. Töötasu hüvitisega koos arvestades kasvas keskmine töötasu aastases võrdluses siiski 3,9 protsenti.
Sotsiaalmaksu maksti sellegipoolest juunis 0,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Seda toetas nii võla vähenemine kui ka töötukassa makstav sotsiaalmaks töötasu hüvitiselt 23 miljoni euro ulatuses.
Käibemaksu tasumine vähenes juunis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,7 protsenti ehk 10,3 miljonit eurot. Ettevõtete kogukäive jäi ka juunis mullusele alla, kuid langus oli eelmise kuu võrdluses juba oluliselt ehk ligi 12 protsendipunkti võrra väiksem.
Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus ligi 900 miljonini
Juuni lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 867 miljoni euroni. Juunis suurendas puudujääki töötukassa 100 miljoni euro võrra kasvanud defitsiit.
Ülejäänud valitsussektori tasandid olid juunis ülejäägis tänu oodatust paremale maksulaekumisele ja riigieelarvesse laekunud dividendimaksetele. Võrreldes 2019. aasta juuni lõpu seisuga on puudujääk siiski ligikaudu 800 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui vähenenud tulubaas.
Maksulaekumine vähenes möödunud aastaga võrreldes ligikaudu 220 miljonit, lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist.
Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli juuni lõpuks 236 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kohalikud omavalitsused on seevastu eelmise aastaga võrreldes suuremas ülejäägis tulenevalt riigi toetusmeetmetest ja ettevaatlikust kulukäitumisest.
Aktsiise maksti esimesel poolaastal 22,1 protsenti vähem kui mullu
Aktsiise maksti riigile tänavu esimeses poolaastas kokku 402,1 miljonit eurot ehk 22,1 protsenti vähem kui mullu.
Peamiselt kahandas aktsiiside tasumist kütuseaktsiisi laekumine. Valitsus langetas maikuus ka diisliaktsiisi, mida laekus esimese poole aastaga 36,4 protsenti ehk 103 miljonit eurot vähem kui aasta varem.
Kütuseaktsiisi deklareerimine oli aasta esimestel kuudel tugevalt mõjutatud eelmise aasta lõpus soetatud varudest. Märtsist mai keskpaigani vähendasid deklareerimisi lisaks varude realiseerimisele eriolukorra tõttu kehtestatud nii riigisisesed kui ka -välised liikumispiirangud.
Rahandusministeerium toob aga välja, et peale aktsiisimäära langetust on laekumine seevastu kasvanud piiriäärsetes maakondades. Bensiini kogused ja tasumised püsivad stabiilsena ilma erilise kõikumiseta.
Tubakaaktsiisi laekus riigile esimesel poolaastal 3,3 protsenti vähem kui mullu. Aktsiisimäär kerkis aasta alguses viis protsenti. Viimasel kuul kasvasid aga nii sigarettide deklareerimine kui ka tasumine, vastavalt 4,5 ja 17 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Kõige rohkem deklareeriti sigarette juunis.
Aasta jooksul on juunis deklareeritud sigarettide kogus kõige kõrgem, ületades ka eelmise aasta kogus.
Alkoholimüük on taastunud piirikaubanduse eelsele tasemele
Alkoholiaktsiisi maksti tänavu kuue kuuga 3,4 protsenti vähem kui möödunud aasta esimeses pooles ehk 98 miljonit eurot. Kahanemise taga on eriolukorra ajal tekkinud võlgnevused, ilma milleta vastaks laekumine mullusele tasemele.
Deklareeritavad kogused on möödunud aastast suurenenud kõige rohkem kangel alkoholil ja õllel. Kange alkoholi deklareerimised on kasvanud poole aastaga 43 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Juunikuu deklareeritud kogused on pigem tavapärased detsembrile, kui kange alkoholi müük suureneb, mitte niivõrd suvekuudele, kus domineerib lahja alkohol.
Viimase aastaga, kui kange alkoholi aktsiisimäär on olnud 25 protsenti madalam, on deklareeritavad kogused kasvanud aasta varasemaga võrreldes 52 protsenti.
Ka õlleaktsiisi deklareerimine on kasvanud, kuid tagasihoidlikumalt. Viimase 12 kuu õlle deklareerimine on suurenenud 21 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Kasvu peamine mõjutaja on piirikaubanduse vähenemine lõunapiiril.
Rahandusministeeriumi teatel on aktsiisi langetamise tõttu pöördunud kasvule piirikaubandus Soomega, lõunapiiril on piirikaubandus aga vähenenud.
Lõunapiiril on vähenenud ka soomlaste ostud, mida maksu- ja tolliamet hindab läbi automaatse autonumbrimärgi tuvastuse. Sel puhul arvestatakse, kas sama numbrimärk on läbinud 48 tunni jooksul nii põhja- kui lõunapiiri.
Koroonapiirangute aeg kõrvale jättes on selliste piiriületuste arv vähenenud aktsiisilangetuse eelse ajaga võrreldes 19 protsenti.
Kogu piiriületuste arv vaadeldud perioodil vähenes kokku 2,3 protsenti ning lühiajalised piiriületused 9,1 protsenti. Ministeerium märgib, et kasvanud on nii piiriäärsete Pärnu kui ka Valga maakondade kange alkoholi müük.
Toimetaja: Barbara Oja