ÜRO Julgeolekunõukogu lükkas reedel tagasi USA resolutsioonikava pikendada relvaembargot Iraanile, mille lõpptähtaeg on vastavalt Iraani tuumaleppe nurgakiviks olevale varasemale resolutsioonile oktoobris. Kõrvuti teiste Euroopa riikidega jäi ka Eesti 15-liikmelises nõukogus resolutsioonikava suhtes erapooletuks.

"Meie jaoks on oluline, et tuumalepe (JCPOA) Iraaniga püsiks ja tagatud oleks Iraani tuumaprogrammi rahumeelsus. Hetkeseisuga on tuumalepe ainus viis anda rahvusvahelisele kogukonnale vajalik kinnitus Iraani tuumaprogrammi osas," edastas välisministeeriumi pressiesindaja ministeeriumi seisukoha.

"Samas peab Iraan täitma ka võetud kohustusi, nagu tuumarelva arendamisest hoidumine ja täielik koostöö tuumaleppega hõlmatud riikidega. See on ka eeldus kehtestatud sanktsioonide ja relvaembargo eemaldamiseks. ÜRO peasekretäri 11. juuni raport resolutsiooni 2231 täitmise ehk Iraani käitumise kohta ei anna alust toetada relvaembargo kavandatud lõppu oktoobris," jätkas pressiesindaja.

"Eelpool toodud kaalutlustest tulenevalt otsustas Eesti üheskoos teiste Julgeolekunõukogusse kuuluvate Euroopa Liidu riikide ja Ühendkuningriigiga jääda hääletusel erapooletuks. Eelnevalt arutasime küsimust põhjalikult nii Julgeolekunõukogusse kuuluvate Euroopa Liidu riikide, USA ja Ühendkuningriigiga kui ka teiste Julgeolekunõukogu liikmetega," lisas ta, viidates Eesti ametlikule hääletusselgitusele.

"Nüüd on oluline jätkata üheskoos USA-ga konstruktiivset arutelu relvakaubandust piiravate meetmete teemal," rõhutas välisministeeriumi esindaja.

Iraani suhtes kehtib ÜRO Julgeolekunõukogus 2015. aastal vastu võetud resolutsioon nr. 2231, millega tunnustati Iraani, ÜRO JN alalise viie liikme, Euroopa Liidu ning Saksamaa vahel sõlmitud tuumalepet (JCPOA). Leppega võttis Iraan kohustuse vähendada oma tuumategevust sanktsioonide leevendamise ja muude hüvede vastu. Sama resolutsiooniga peatati eelnevalt Iraanile kehtestatud resolutsioonid ning loodi Iraani sanktsioonide eemaldamise ajakava tingimusel, et Iraan tuumaleppest kinni peab. Selle kohaselt aegub Iraani relvaembargo tuumaleppe tingimuste täitmisel viie aasta möödudes ehk 18. oktoobril 2020.

Samas avaldas ÜRO peasekretär Guterres 11. juunil oma raporti resolutsiooni 2231 täitmise kohta, kus märgiti, et novembris 2019 ja veebruaris 2020 USA poolt kinnipeetud laevad tarnisid Iraani päritolu relvi, mis olid sarnased või identsed nendega, mida oli kasutatud rünnakutes Saudi Araabia naftarajatiste ja lennujaama vastu. Lisaks mainis raport, et Iraan on kahel korral lennutanud kanderakette, mida võib kasutada tuumarelvade transportimiseks.

Ameerika Ühendriikide praegune president Donald Trump teatas USA lahkumisest Iraani tuumaleppest 2018. aasta mais. Otsus on Ühendriigid üha rohkem Iraani küsimuses isolatsiooni viinud. USA Euroopa liitlased, kes allkirjastasid leppe Iraaniga koos Venemaa ja Hiinaga, on väljendanud toetust relvaembargo pikendamise suhtes, ent öelnud, et nende prioriteet on säilitada JCPOA.

Iraan väidab, et neil on õigus enesekaitsele ning et keelu jätkamine tähendaks lõppu tuumaleppele.

USA resolutsioonikava poolt hääletas ainult Dominikaani Vabariik, Hiina ja Venemaa hääletasid vastu. Üheksa riiki, teiste hulgas alalised liikmed Prantsusmaa ja Ühendkuningriik ning lisaks ka Saksamaa, Eesti, Belgia, Indoneesia, Niger, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid jäid julgeolekunõukogus erapooletuks.