Maas ütles usutluses Bild am Sonntagile, et kui USA viib ellu plaani viia Saksamaalt ära tuhandeid seal baseeruvaid Ameerika sõdureid, võtab Saksamaa selle teadmiseks.

Välisminister rõhutas, et Saksamaa väärtustab aastakümneid kestnud koostööd Ameerika vägedega, mis on mõlema riigi huvides.

Ühtlasi väljendas Maas muret, et USA presidendivalimiste kampaania võib Ameerikat veelgi polariseerida ja õhutada poliitikas populismi.

"See ei muuda üksnes raskemaks riigisisest kooseksisteerimist, vaid õhutab konflikte ka rahvusvahelisel tasandil. See oleks viimane, mida me vajame," ütles välisminister. 

Teised kõrged Saksa poliitikud olid otsekohesemad, nimetades tuhandete USA sõjaväelaste äraviimist otseseks löögiks kahepoolsetele suhetele ja võimalikuks julgeolekuriskiks. 

Kantsler Angela Merkeli transatlantiliste suhete koordinaator Peter Beyer hoiatas, et Trumpi otsus võib rängalt mõjutada Saksamaa ja USA suhteid. 

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutas reedel, et president Donald Trump on andnud Pentagonile käsu vähendada Saksamaal teenivate USA sõdurite arvu 9500 võrra. Praegu baseerub Saksamaal alaliselt 34 500 Ameerika sõjaväelast. 

Leht märkis ühtlasi, et Saksamaal üheaegselt viibivate USA sõjaväelaste laeks määratakse 25 000, mis on praegusest kaks korda vähem. 

Säärane samm vähendaks märgatavalt USA panust Euroopa kaitsesse NATO raames, kuigi see võiks mõjutada ka Pentagoni operatsioone Aafrikas ja Lähis-Idas. 

Maas tunnistas probleeme Trumpi administratsiooniga. 

"Me oleme lähedased partnerid Atlandi-üleses liidus. Kuid see on komplitseeritud," märkis ta, viidates vaidlustele seoses Iraani tuumaleppe, kaitsekulutuste ja Berliini toetusega Vene gaasitorule. 

Seni ei ole vägede vähendamisele veel ametlikku kinnitust tulnud, kuid Trumpi leige toetus pikaajalistele koostöölepetele Euroopa liitlastega on põhjustanud siin pool Atlandit muret. 

Saksamaa võõrustab Teise maailmasõja pärandina rohkem USA vägesid kui ükski teine Euroopa riik. 

Merkeli kristlike demokraatide kõrge ametniku Johann Wadephuli sõnul näitab vägede vähendamise kava, et Trumpi administratsioon jättis unarusse elementaarse asja: liitlaspartnerite kaasamise otsustusprotsessi.

Ta ütles, et see on ka järjekordne äratus eurooplastele võtta suurem vastutus omaenda kaitse eest. Ainult Hiina ja Venemaa võidavad lahkhelidest NATO liitlaste vahel, lisas Wadephul.