ÜRO kohtuväliste hukkamiste eriraportöör Agnes Callamard järeldas, et tegu oli meelevaldse hukkamisega, mis rikkus ÜRO põhikirja.

Tema sõnul ei ole Washington pakkunud tõendeid, et USA huvide vastu plaaniti peatset rünnakut.

Eriraportöör ei kõnele ÜRO eest, kuid raporteerib organisatsioonile oma leide.

Tema raport tapmiste kohta droonidega, millest umbes pool keskendub Soleimani juhtumile, esitatakse ÜRO inimõiguste nõukogule neljapäevasel istungil.

Ühendriigid lahkusid nõukogust 2018. aastal.

USA president Donald Trump käskis Soleimani tappa 3. jaanuaril Bagdadi lennujaama lähistel tehtud droonirünnakus.

Kodumaal rahvuskangelaseks peetud Soleimani oli Trumpi sõnul maailma esiterrorist, kes tulnuks juba ammu tappa.

Rünnakus hukkus ka Iraagi komandör Abu Mahdi al-Muhandis.

"Arvestades tõendeid, mida USA on seni pakkunud, on kindral Soleimani sihikule võtmine ja teda saatnud inimeste surmad meelevaldne tapmine, mille eest on rahvusvahelise inimõiguste seaduse alusel vastutav USA," ütles Callamard.

Ta lisas, et rünnak rikkus ÜRO põhikirja ning samuti pole esitatud piisavalt tõendeid toimuvast või vahetult plaanitavast rünnakust.

"Pole esitatud tõendeid, et kindral Soleimani isiklikult plaanis vahetut rünnakut USA huvide vastu, eriti Iraagis, mille valguses kohene tegutsemine vajalik ja õigustatud oleks olnud," ütles Callamard.

"Pole esitatud tõendeid, et droonirünnak kolmandas riigis oli vajalik või et sellele riigile tekitatud kahju oli proportsionaalne kahjuga, mida väidetavalt ennetati," lisas eriraportöör.

"Soleimani oli vastutav Iraani sõjalise strateegia ja tegude eest Süürias ja Iraagis. Ent kuna puudus tegelik vahetu oht elule, oli USA valitud teguviis ebaseaduslik," ütles ta.

Soleimani juhtis Iraani eriteenistust Qudsi, mis on Iraani revolutsioonikaardi välisoperatsioonide haru.