"Julgeolekunõukogu suutmatus otsustavalt tegutseda rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kaitsel on andestamatu," ütles Pompeo avalduses enne nõukogu istungit, millel hääletuse tulemus välja kuulutatakse.

Ameerika Ühendriigid on üha rohkem sattumas isolatsiooni seoses Iraani küsimusega Julgeolekunõukogus, alates sellest ajast, kui president Donald Trump teatas USA lahkumisest Iraani tuumaleppest 2018. aasta mais.

Washingtonile ei ennustatud üheksat poolthäält, mis omakorda tähendas, et ei Venemaa ega Hiina pidanud oma veto-õigust kasutama - asi, mida kumbki nõukogu alaline liige teha lubas.

Tavarelvastusele kehtestatud embargo aeg saab ümber 18. oktoobril resolutsiooni alusel, mis oli Iraani tuumaleppe nurgakivi ning mis allkirjastati 2015. aasta juulis ja sai ametliku nimetuse ühine põhjalik tegevuskava (JCPOA).

Leppega, mille sõlmis USA toonane riigipea Barack Obama, võttis Iraan kohustuse vähendada oma tuumategevust sanktsioonide leevendamise ja muude hüvede vastu.

Kuid alates Trumpi otsusest leppest lahkuda ja ühepoolsete sanktsioonide kehtestamisest Iraanile "maksimaalse surve" avaldamise kampaania alusel, on Teheran astunud väikesi, kuid siiski kindlaid samme olukorra uue pingestamise suunal ega soovi leppe tingimustest kinni pidada.

USA Euroopa liitlased, kes allkirjastasid leppe Iraaniga koos Venemaa ja Hiinaga, on väljendanud toetust relvaembargo pikendamise suhtes, ent öelnud, et nende prioriteet on säilitada JCPOA.

USA tekst, mille nõukogu tagasi lükkas, kuid mis jõudis ka AFP valdusse, kutsus kehtestama Iraanile embargot määramata ajaks.

Diplomaadid kartsid, et resolutsioon seab ohtu tuumaleppe.

Iraan väidab, et neil on õigus enesekaitsele ning et keelu jätkamine tähendaks lõppu tuumaleppele.

USA on juba ähvardanud võtta kasutusele jõulisemaid meetodeid ning taastada ÜRO sanktsioonid, kui neid ei pikendata, kasutades selleks vastuolulist tehnikat nimetusega snapback (järsk pööre).

Pompeo on teinud vastuolulise ettepaneku, et USA jääks osaliseks leppes nii nagu see oli kirjas 2015. aasta resolutsioonis ning seeläbi saaks ta survestada naasma sanktsioonide juurde, kui leiab, et Iraan on kokkulepitud reegleid rikkunud.

Euroopa liitlased on olnud skeptilised küsimuses, kas Washingtonil on võimalik sanktsioone sellisel kujul läbi suruda ning hoiatanud, et selline katse võib õõnestada Julgeolekunõukogu legitiimsust.

Asjatundjate sõnul võib snapback paisata nõukogu ühte oma ajaloo sügavamasse kriisi.

Eesti jäi erapoooletuks

Ühendriikide algatust ei toetanud 15-liikmelises Julgeolekunõukogus teiste Euroopa riikide kõrval ka Eesti, mis jäi erapooletuks.

USA resolutsioonikava poolt oli veel ainult Dominikaani Vabariik, Hiina ja Venemaa hääletasid vastu. Üheksa riiki, teiste hulgas alalised liikmed Prantsusmaa ja Ühendkuningriik ning lisaks ka Saksamaa, Eesti, Belgia, Indoneesia, Niger, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid jäid erapooletuks, teatas Reuters.

Iraan tervitas ÜRO Julgeolekunõukogu relvaembargo hääletust

Iraan tervitas laupäeval ÜRO Julgeolekunõukogu hääletust, kus lükati tagasi USA taotlus islamivabariigi vastase relvaembargo pikendamiseks ja märkis, et Ameerika Ühendriigid "ei ole kunagi olnud nii isoleeritud". 

"ÜRO ajaloo 75 aasta jooksul ei ole Ameerika kunagi olnud nii isoleeritud," kirjutas Iraani välisministeeriumi esindaja Abbas Mousavi Twitteris pärast seda, kui vaid kaks julgeolekunõukogu 15 liikmest toetas USA resolutsioonieelnõu embargo pikendamiseks.

The int'l community, once again & w/ a clear voice, rejected the US reckless & futile attempt to undermine the #UNSC credibility. The #American_regime should take a listen from its total failures & stop shaming itself at UN, otherwise it will get isolated, even more than now. pic.twitter.com/mGjJfy8O9o

— S.A MOUSAVI (@SAMOUSAVI9) August 15, 2020