"Meie poole pöördus USA valitsus ettepanekuga, et me sellel operatsioonil osaleksime. Tegu on olulise operatsiooniga rahvusvahelise õiguse ja meresõiduvabaduse kaitseks ja kuna meie liitlane meid kutsus, siis vaatasime oma ressursid üle, hindasime oma võimalusi ja konsulteerisime ka Suurbritanniaga, kes on teine sellel operatsioonil osalev riik," selgitas kaitseminister Jüri Luik.

Tema sõnul koosneb Eesti meeskond tõenäoliselt alguses ainult ühest ohvitserist, kes läheb Suurbritannia üksuse koosseisu ja hakkab tegutsema juhtimiskeskuses, mis asub Bahreinis.

"Nii et me taotleme riigikogult mandaati sellele operatsioonile minekuks. Taotleme kuni viie inimese saatmise võimalust, aga hetkel reaalselt saadaksime ühe ohvitseri staapi," ütles Luik.

Kaitseminister rääkis, et Eesti jaoks on praegu piiravaks küsimuseks see, et Bahreiniga ei ole veel sõlmitud vägede staatuse leping, mis annaks Eesti ohvitserile rahvusvahelise diplomaatilise staatuse, mis tagaks, et teda ei ähvardaks kohalik kohtusüsteem. Konsultatsioonid Bahreiniga siiski juba käivad, märkis Luik. "See on tavapärane tavapärane praktika, nii et seal on veel päris palju asju, mis tuleb korda ajada, enne, kui me saame ohvitseri välja saata," tõdes ta.

Luige sõnul oleks Eesti ohvitseri osalemine sellisel opertsioonil huvitav võimalus. "See oleks esimene kord, kus Eesti mereväeohvitser saab osaleda niisuguse suure mereväe sõjalise operatsiooni staabis, mis annab meile kindlasti kogemusi planeerimise vallas ja paljudes muudes küsimustes," ütles ta.

Küsimusele, milline on olukord Hormuzi väinas, kus USA otsustas eelmise aasta suvel operatsiooni alustada kuna Iraani laevad hakkasid üha rohkem väina läbivat laevaliiklust ohustama, vastas Luik, et praegu on pingeid vähem.

"Meie praegustel andmetel ei ole seal viimastel kuudel mingisuguseid intsidente toimunud, suuremad intsidendid jäid kõik eelmise aasta lõppu. Ja eks see asjaolu, et USA ja tema liitlased panevad välja sellise rahvusvahelise sõjalise missiooni on ehk ka Iraani natukene ohjeldanud," rääkis kaitseminister. "Loomulikult on tegu, arvestades kogu Lähis-Ida olukorda, keeruka piirkonnaga eriti just kitsa Hormuzi väinaga, kus Iraanil on terve rida sõjalisi võimalusi Lääne kaubalaevade - ja kui nad riskivad, siis ka sõjalaevade - kiusamiseks. Aga ma usun, et see operatsioon omab niisugust rahustavat ja stabiliseerivat mõju, mis ongi ju selle operatsiooni põhiline ülesanne," selgitas Luik.

Operatsiooni Sentinel põhikontseptsioon riigikogu otsuse eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt on ööpäevaringne olukorra jälgimine Hormuzi väinas, olukorrateadlikkuse suurendamine ja heidutus selle laiemas tähenduses läbi pideva kohaloleku piirkonnas. Operatsiooni eesmärk on edendada merejulgeoleku stabiilsust, kindlustada laevade turvaline läbipääs ning vähendada pingeid rahvusvahelistes vetes Araabia (Pärsia) lahes, Hormuzi väinas, Bab el-Mandebi väinas ja Omaani lahes.

USA algatusega on liitunud Albaania, Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Bahrein, Katar, Kuveit, Leedu, Saudi Araabia ja Ühendkuningriik.

Hormuzi väin ühendab Pärsia lahte ja Omaani lahte ning eraldab Araabia poolsaart Iraanist. Väina laius on 55 kilomeetrit. Väina suurim sügavus umbes 100 meetrit. Hormuzi väin on strateegiliselt ülioluline transporditee, mida läbib Vikipeedia andmeil umbes viiendik maailmas toodetavast naftast.

Lisaks Sentinelile osaleb üks Eesti mereväeohvitser ka Vahemerel Liibüa rannikul relvaembargo kehtestamiseks käivitatud Euroopa Liidu missioonil Irini. Ohvitser kuulus varasemalt EL-i missiooni Sofia koosseisu, aga seoses selle ümberlikindamisega jätkab ta nüüd Irini operatsioonis. Ta töötab missiooni staabis Roomas.