Keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) on valitsuskabinetile esitanud memorandumi, milles pakutakse lahendusi nõukogude okupatsiooniajal Maarjamäele püstitatud memoriaalkompleksi edasise saatuse kohta. Praegu kuulub maa-ala riigile, kuid Tallinna linn on huvitatud selle maa omandamisest. Samas on seadnud linn lisatingimuseks, et riik annaks 3-4 miljonit kompleksi kordategemiseks.

Mitu valitsuse liiget on aga avaldanud kahtlust, kas maksumaksja rahaga peaks üldse sellist rajatist korda tegema. Selle vastu on ka siseminister Mart Helme (EKRE).

"Minu isiklik seisukoht on, et ta on ikkagi okupatsiooniaja sümbol eelkõige ja kujutab endast sarnaselt linnahallile ja mõnele teisele objektile niisuguse inetu nõukogude aja modernismi pitserit," rääkis Helme.

"Kui me nüüd võtame pragmaatiliselt, et need asjad on lagunenud, linnahall tahab saada kümneid miljoneid, see kompleks (Maarjamäe memoriaal – toim.) on lagunenud, tahab saada lihtsalt miljoneid, siis praktiline meel ütleb, et nende korrastamine ei ole mõistlik. Pigem on mõistlik nende lammutamine."

Helme sõnul pole siinkohal küsimus ainult rahas, vaid teatud ideoloogilistes hoiakutes ja erinevate huvigruppide seisukohtades. "See on nüüd see, mida valitsus tegelikult arutama hakkab. Ma arvan, et see kolm miljonit ümmarguselt ei ole Eesti riigile tänasel päeval üle jõu käiv summa, aga küsimus on selles, et me peame mingisuguse ideoloogilise tasakaalupunkti leidma," ütles Helme.

Tasakaal tuleb leida selles, et riivatutena ei tunneks end need, kes on Siberi ja muud stalinistlikud kannatused läbi käinud. Samuti ei tohiks end riivatutena tunda need, kes ütlevad, et sinna alla on maetud ka Vabadussõjas langenuid ja esimese Eesti Vabariigi aegseid sõjaväelasi, selgitas Helme.

"Ja et ka vene vähemus Eestis ei tunneks ennast jälle järjekordselt alandatuna. Et see tasakaalupunkt tuleb leida iseenesest ja ma arvan, et need vaidlused ja seisukohavõtud valitsuses saavad olema võrdlemisi keerulised ja kohati võib-olla isegi teravad."

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov tegi juulis riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku restaureerida järgmise riiklikult tähtsa kultuuriehitisena kultuurkapitali vahenditest Tallinna linnahall.

Tänavu kevadtalvel teatasid Tallinna linn ja Tallink ühisettevõtte loomisest linnahalli kordategemiseks ja seda ümbritseva ala arendamiseks, ent koroonakriis pole lasknud selle plaaniga aktiivselt edasi liikuda.