Põder kirjutas peaministrile, siseministrile, kultuuriministrile, keskkonnaministrile ja Tallinna linnapeale saadetud pöördumises, et ajal, kui tähistatakse kaheksa sajandi möödumist siinsete alade nimetamisest Maarjamaaks, võiks Maarjamäe memoriaali siduda Maarja isikuga.

"Maarja isik on mitmetähenduslik, andes võimaluse esile tõsta nii emaarmastust kui ka -kannatust, nii hoolivust kui ka ustavust. Sellisena sobib memoriaal hästi täiendama kõrval asuvat kommunismiohvrite memoriaali," kirjutas Põder.

Ta lisas, et Maarja isik võiks sobida ka erinevatele rahvustele, ühendada eri usutunnistusi ja ületada ajaloolisi vastasseise.

"Tehniliselt võiks täiendada memoriaali Maarja kujuga või lisada see kuidagi obeliskile, sõnastada memoriaali kontseptsiooni hoolimise ja armastuse memoriaalina ja teha vajalikud uuendustööd," märkis peapiiskop emeeritus.

Maarjamäe memoriaali saatus on olnud viimasel ajal päevakorral, kuna see laguneb ja on inimestele ohtlik. Tallinna linn on soovinud memoriaali enda omandusse ja lubanud selle korda teha ja edasised kulud enda kanda võtta, kui riik toetaks memoriaali eelnevat korrastamist kolme-nelja miljoni euroga.

Siseminister Mart Helme on aga seisukohal, et riik selleks raha andma ei pea ning memoriaal kui võõrvõimu ideoloogiline sümbol tuleks hoopis maha võtta.

Eesti Mälu Instituut on avaldanud aga seisukohta, et punamemoriaal, kommunismiohvrite memoriaal ja Saksa sõdurite hauad võiks olla kohaks, kus rääkida Eesti 20. sajandi valusast ajaloost ning kogu kompleksi võiks sellest vaatest korrastada.